Neljapäeval pidi peaminister Kaja Kallas tegema Riigikogu ees poliitilise avalduse selle kohta, kuidas valitsus kavatseb koroonakriisi lahendada, kuid selle asemel pakkus valitsusjuht saadikutele täitmiseks töövihikut ehk “Valget raamatut”.
Paljude rahvaesindajate, sealhulgas EKRE saadikute, isamaalase Urmas Reinsalu ja ka sots Indrek Saare juttudest, käis läbi küsimus: kus on siin plaan, kava ja muu taoline, mille peale vastas Kaja Kallas, et ta tuli hoopis diskussiooni algatama.
Urmas Reinsalu küsis alguses: “Mu küsimus puudutab kõige akuutsemat küsimust, seda kommunikatiivset tohuvabohu seoses AstraZeneca vaktsiiniga. /…/ Avalikkuses kõlanud kommunikatsioon on teinud väga paljusid inimesi nõutuks. Milline on valitsuse, kes juhib kriisi, seisukoht selles küsimuses?”
Kaja Kallas vastas selle peale: “Mõte tänasel poliitilisel avaldusel ei ole mitte tutvustada seda dokumenti detailselt, vaid avada diskussioon. Neid diskussioone me saame pidada siis, kui teie olete ka kõik selle dokumendiga tutvunud.”
Paljud saadikud teatasid, et ei näe peaministri esinemisel mõtet, kui nad pole isegi dokumendiga tutvunud ega oska midagi küsidagi.
“Peaminister viitas kavale, millega me ei ole saanud tutvuda. Kas see kava on parlamendile üle antud, on meil kuidagi võimalik paluda töö korras teha koopiaid sellest kavast?” küsis Urmas Reinsalu. Siis selgus, et kava hakkab just saadikute kätte saabuma, seega polnud võimalik peaministriga sellest rääkidagi, sest dokumendiga pidid saadikud kõigepealt tutvuma. Ilmselt hoiti nii ära küsimused Kaja Kallasele.
Nii märkis sots Indrek Saar: “Iseenesest on mulle väga sümpaatne, nagu ma juba eile ütlesin, see teie valge raamatu plaan, aga see, et see saabub meile siis, kui teie ettekanne juba käib, 27‑leheküljeline dokument, ei anna meile tegelikult võimalust sellest dokumendist rääkida.”
“Ma loen meediast, et valitsus tuleb koroonapuhangu ohjeldamiseks välja valgusfoorikavaga. Teie räägite valgest raamatust. Millisest dokumendist tegelikult jutt on?” päris ka Tarmo Kruusimäe.
Asi aga läks üha segasemaks. Nii küsis Helir-Valdor Seeder: “Ma loen siit tekstist, et Riigikantselei esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Kas meile saadeti nüüd materjal, mis on mõeldud Vabariigi Valitsusele ja mis ei ole veel läbi vaadatud? Või meil on kusagil ikkagi kättesaadav see materjal, mille Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule?”
Tema järel küsis ka Urmas Reinsalu: “Parlamendil on vaja selgust saada n-ö täpsuses ja sihitatuses, mis puudutab dokumente, mis on meile esitatud. Proua peaministri allkirjaga on parlamendi kantselei, ma eeldan, et teie korraldusel edastanud meile dokumendi, millel on Vabariigi Valitsuse päis. Mulle teadaolevalt tegelikult seda dokumenti valitsus oma istungil arutanud ja kinnitanud ei ole. Härra Riigikogu aseesimees, mis staatusega dokument meile praegu esitatud on? On see valitsuse poolt edasiantud dokument? On see peaministri enda dokument? Ma arvan, et me peame määratlema ära, et kui meil on plaan olemas mingisugune, selle sisu juurde jõuame aruteludes, aga mis staatus sellel dokumendil hetkel on? /…/ See dokument ei sisalda sisulist agendat, mis on valitsuse käsitlus, kuidas me kriisist väljume. See on see asi, millele Eesti rahvas tegelikult täna vastust ootab.”
Mart Helme toetas eelkõnelenuid: “Kas seda kava ei oleks pidanud kõigepealt esitama Riigikogule ja läbi käima Riigikogu fraktsioonid ja alles siis tulema seda siia suurde saali arutama? (Kaja Kallas: “Seda ma ju tahangi teha.”) Praegu on tekitatud olukord, kus tegelikult mingit diskussiooni olla ei saa, sest me selle põhikooli töövihikuga ei ole saanud tutvuda ja ei saa ka mingeid seisukohti võtta. /…/ Meil on tegemist peaministri poliitilise avaldusega, aga see dokument, mis meil on laua peale pandud, ütleb, et tegemist on eelnõuga. /…/ Üleval nurga peal on “Vabariigi Valitsus”.”
Kaja Kallas tunnistas, et poliitilist avaldust tegelikult polegi: “Nagu ma oma kõnes ütlesin, meie soov on avada see diskussioon, kus nii Riigikogu fraktsioonid kui ka erinevad organisatsioonid väljaspool Riigikogu, ettevõtted saaksid anda oma panuse, mis peaksid olema need võimalikud käitumisjuhised. Ehk praegu seda ei olegi valitsus arutanud, sest praegu me avame selle diskussiooni, et saada seda sisendit sinna. Seetõttu siin ei ole absoluutselt mitte mingisugust vastuolu. Teie soov on ju pidevalt olla kaasas ja ma tahangi Riigikogu kaasata. See on hea tahe meie poolt, seda diskussiooni pidada just selleks, et kogu ühiskond tuleks sellega kaasa.”
Seega siis tahtis ametis olev peaminister, kes ei saa koroonakriisi ohjeldamisega hakkama, algatada hoopis diskussiooni, kuigi saadikud ootasid täpsemat plaani ja kava. “Ma tahtsin eelnevate protseduuriliste küsimuste vastuseks öelda ka seda, et minu hea tahe oli täna tulla siia poliitilise avaldusega ja minu hea tahe on kaasata erinevaid Riigikogu fraktsioone. Tänase mõte oli avada diskussioon,” väitis ta.
Kaja Kallasel jagus jultumust ka Riigikogu sarjata: “Me leppisime Riigikogu juhatusega kokku selle, et ma tulen poliitilise avaldusega ja ma võimaldan ka küsimusi. See ei ole tavapärane. Näiteks riigieelarve esitamisel on see, et peaminister tuleb poliitilise avaldusega ja keegi küsimusi küsida ei saa. Seda dokumenti ei ole tutvustatud, vaid keegi küsimusi küsida ei saa. Ja poliitiline avaldus – kõik. Mina arvasin, et te tahate küsida küsimusi ja lubasin neid küsimusi. Aga see tähendab, kuna aeg pressib peale, vaktsineerimisega on vaja tegeleda, et igaühel on üks küsimus. Nüüd on ühel Riigikogu liikmel seitse küsimust! See nagu ei ole päris see, milles me kokku leppisime Riigikogu juhatusega.”
Sots Jaak Juske tundis muret: “Lugupeetud peaminister! Kindlasti on see valge raamat väga vajalik initsiatiiv. Aga nagu me nägime ja kuulsime, on sellega palju päris palju segadust. Te võiksite rääkida ka sellest, mil viisil ja mis ajaks saavad organisatsioonid ja ettevõtted teha omapoolsed ettepanekud sellesse raamatusse. Aga selge on see, et need arutelud võtavad veel päris pikalt aega, enne kui see raamat saab lõplikult kinnitatud. Aga juba täna on Eesti rahval ees üks väga oluline küsimus, millele vastust oodatakse. See on see, kas ja millises ulatuses hetkel kehtivad piirangud pärast 25. aprilli jätkuvad. Millal valitsus selles osas oma otsuse teeb ja mis on need täpsed kriteeriumid-mõõdikud, mille alusel see otsus tehakse?”
Urmas Reinsalu võttis peaministri algatuse kokku: “Mida tegelikult tuleb teha, siis armas Eesti rahvas – see leht, kuidas me väljume nendest piirangutest, on tegelikult “Täida lüngad”. See on üks A4, kus on kastikesed, kus igaüks saab sinna asju kirjutada. Loomulikult, meil parlamendis lasub vastutus oma ettepanekud teha. Aga loomulikult ma oleksin eeldanud, et kui need lüngad on olemas, et valitsus on need läbi arutanud. Aga valitsus ei ole seda paberit arutanud. Meil on olemas lihtsalt üks kokkupandud propagandadokument.”
Kaja Kallas selgitas: “See ei olegi piirangute leevendamise kava. Me ei ole seda öelnud, et see seda on. Piirangute leevendamise kava tuleb eraldi. See on ühiskonnaelu korraldamise kava juhuks, kui elu läheb edasi. Jah, seal on lüngad, just sellepärast et, nagu ma olen öelnud, me tahame kaasata inimesi, selleks et neid lünki täita, just selleks, et need ettepanekud tuleksid nendest valdkondadest, keda need piirangud kõige rohkem puudutavad. See on selle asja eesmärk. Te võite näidata neid tühje tabeleid, aga see ongi see mõte, et tegelikult erinevalt sellisest ülevalt alla suhtumisest on mõte altpoolt ülesse suhelda.”
Niisiis tuli Kaja Kallas Riigikogu saadikutele andma kodust ülesannet, selle asemel et rääkida valitsuse plaanidest koroona ohjeldamisel.
Allikas: stenogrammid