Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Põlisrahvaste koostöökogu: haldusreform on Eestis läbi kukkunud

-
22.12.2025
Koostöökogu.
© Erakogu

Laupäeval, 20. detsembril Koerus toimunud Eestimaa põlisrahvaste koostöökogul nenditi, et kaheksa aastat tagasi tehtud valdade liitmine oli viga, regionaalse arengu tagamiseks peab riik piirkondi erinevalt rahastama.

“Kaheksa aastat tagasi läbi viidud valdade ühendamine oli suur viga. Soomlased, tšehhid ning Šveitsi esindajad hoiatasid meid juba viisteist aastat tagasi, et me hoiduksime nende tehtud eksisammudest. Paraku kolistame me täna samu ämbreid,” sõnas järvalaste esindaja Erik Perlin.

Koostöökogul ettekande teinud endise maaeluministri Mart Järviku sõnul domineerib Eestis ikka veel uskumus, et  mida suurem omavalitsus, seda parem kõik on. Suurusehullustuses unustatakse aga ära, et ELis on kokku üle 90 000 omavalitsuse, kus keskmine elanike arv on veidi üle 5000.

“Regionaalse arengu tagamiseks peab riik piirkondi erinevalt rahastama,” nentis Järvik.

Kaigas paljude omavalitsuste kodaratesse on ka jaanuarist jõustuv füüsilise isiku tulumaksu arvestuse aluste muutmine – kui seni eraldati KOVidele 11,29 protsenti füüsilise isiku tulumaksust, siis uuest aastast langeb see 10,64 protsendi peale. Pensionidelt omavalitsustele eraldatav tulumaksu osa küll kasvab, kuid see ei tasanda tekkivat vahet.

“Selle muudatusega saavad paljud omavalitsused pihta, näiteks Paide linn on üks neist. Nii võib omavalitsustel tekkida ahvatlus kompenseerida vähenenud tulu maamaksu tõstmise abil. Selle tõus suretab aga maaelu veelgi kiiremini välja ja viib sedaviisi võimu veelgi sügavamale võõrandumiseni inimestest.  Numbrid ju ei valeta – kui viisteist aastat tagasi elas Järvamaal ligi 40 000 inimest, siis tänaseks on see arv langenud alla 30 000,” nentis Paide kihelkonna esindaja Kristo Kiviorg.

Põlisrahavaste koostöökogusse kuuluvad esindajad Saare-, Lääne-, Viljandi-, Järva-, Pärnu- ning Virumaalt.

Eestimaa põlisrahvaste liikumise peamisteks eesmärkideks on seista tugevate ja sõltumatute omavalitsuste, elamisväärse elukeskkonna, rahva kestmise, keele ja kultuuri säilimise ja osalusdemokraatia eest. Liikumine sai alguse läänlaste initsiatiivil 2003. aastal.