Kätte on jõudnud kõige aktiivsem poliitkampaania periood. Paremat homset lubavatest kandidaatidest ei ole pääsu ei tänaval ega koduseinte vahel. Avades teleka või tühjendades postkasti, möödudes tänaval plakatist või sirvides sotsiaalmeediat – kõikjal vaatab vastu valimisreklaam, millel on ainult üks eesmärk – mõjutada Sinu otsust valimiskasti juures.
Kuid kuidas tunda särava naeratuse ja lennukate lubaduste taustal ära tõeline rahvuskonservatiiv? Selleks olen valijale koostanud teejuhi. Alljärgnevalt toon välja neli rahvuskonservatiivide võtmeteemadest lähtuvat küsimust, mida esitada oma kandidaadile.
Poliitik ei tohi võõrduda rahvast. Ta peab olema valmis ära kuulama inimeste mured ning võimeline selgitama erakonna poliitilist platvormi. Just seetõttu on eriti oluline pöörduda tema poole tänavanurgal kampaaniatelgis või kirjutada talle personaalne e-kiri.
Seejuures aitavad õigesti sihitud küsimused tuvastada aatelise poliitiku ja vähendavad valiku tegemise vaeva. Tahame ju kõik, et meie hääle saaks põhimõttekindel poliitik, kes Riigikogus seisab oma valijate ja maailmavaate kaitsel.
1. Kas elektri hinda tuleks langetada?
Elektri hinda ja sellest sõltuvat toimetulekut puudutav temaatika on eesootavate valimiste üks võtmeteemadest. Rahvuskonservatiivide konkurentide huvi on poliitilises debatis seda teemat vältida. Sellel on selge põhjus. Poliitilises võitluses saab eelise erakond, kes domineerib päevakorda. Just rahvuskonservatiivid on olnud need, kes on kõige jõulisemalt väljendanud seisukohta, et elektri hind tuleb juba pakkumise etapis tarbija jaoks alla tuua. Seetõttu võivad konkurendid avalikus ruumis panna kõlama põhjendusi, mis proovivad tõestada, et elektri hinda ei ole võimalik langetada või et seda on universaalteenuse näol juba tehtud. Eriti tähelepanelik tuleb olla olukorras, kus lubatakse tagada madalam elektri hind, seda riiklikult subsideerides. Sellisel juhul on tegemist vasakpoolse majanduspoliitikaga, mis ei tegele probleemi põhjuse, vaid tagajärjega ning ei ole iseloomulik rahvuskonservatiivile, kes reeglina toetab parempoolset majandusmudelit.
2. Kas toetad Ukraina võitlust oma riigi, rahva ja iseseisvuse eest?
Lisaks toimetulekule on Venemaa eskaleerunud agressioon Ukrainas toonud päevakorda teravalt julgeoleku temaatika. Selle valguses on kõik erakonnad pidanud ennast sõja suhtes positsioneerima. Näiteks on Riigikogus olnud hääletusel mitmeid sõda hukkamõistvaid avaldusi. Avaldused on vastu võetud kõikide parlamendierakondade poolthäälte toel.
Sellegipoolest on Ukrainas toimuv sõda muutunud sisepoliitilise võitluse relvaks, millest on kõige rohkem kasu poliitilisel osapoolel, kes suudab panna domineerima narratiivi, mille kohaselt tema rivaal ei toeta Ukraina võitlust oma riikliku iseseisvuse eest. Antud olukorras on oluline võltsnarratiivi eristada faktidest. Rahvuskonservatiivid on sõja algusest peale hääletanud kõigi Ukrainat toetavate Riigikogu seisukohavõttude poolt. Lisaks on mitmeid rahvuskonservatiive, kes teevad Ukraina toetamiseks isiklikke jõupingutusi, kogudes annetusi ja viies need Ukrainasse kohale. Ideoloogilises plaanis on Ukraina riiklik iseseisvus samuti rahvuskonservatiividele väga oluline, kuna toetatakse tugevatel rahvusriikidel põhinevat maailmakorda.
3. Kas toetad immigrantide sissevoolu piiramist?
Immigratsiooni piiramine on olnud rahvuskonservatiivide lipukirjaks algusest peale. Tegemist on maailmavaatelise sõlmküsimusega, mis toetub ideele, et Eesti on rahvusriik, kus enamuses on selle riigi põlisrahvusena eestlased. Idaslaavlaste massiliselt suurenenud sissevool on selle temaatika nendel valimistel taaskord teravalt päevakorda toonud.
Rahvuskonservatiivist kandidaat seisab selle eest, et Eesti ei muutuks venekeelseks ja venemeelseks riigiks. Eelmise küsimuse puhul sedastasin, et konkurentide eesmärk on võimendada narratiivi, mis näitaks, et rahvuskonservatiiv ei toeta Ukraina võitlust. See kehtib ka siinkohal. Infomüra taustal on oluline tähele panna, et rahvuskonservatiiv toetab Ukrainat ja ukraina rahvast. Rahvuskonservatiivid tahavad aidata ukrainlasi eelkõige nende kodumaal või Ukraina lähiriikides.
4. Kas poliitilist eliiti tuleb seaduse ees käsitleda võrdsena?
Võimuerakondade poliitilised skandaalid on viimastel aastatel raputanud avalikkust. Tugevat meediatähelepanu on saanud nii pedofiiliaskandaal kui euroametniku hämar ametisse määramine. Need on väga tõsised juhtumid, mis vähendavad inimeste usku õiglasse riiki. Samuti on tegemist rahvast demoraliseerivate juhtumitega, millel võivad olla kaitsetahet ja lojaalsust tõsiselt riivavad tagajärjed. Rahvuskonservatiivid leiavad, et poliitiline eliit ei tohi kasutada oma võimupositsiooni, et päästa omasid. Seistakse selles eest, et õigus kehtiks igale Eesti kodanikule võrdselt.
Aat Purje,
politoloogia magistrant, Pirita linnaosakogu aseesimees (EKRE)