25.02.2016
Eesti peab idapiiri eriti hoolika jälgimise alla võtma.
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) pole küll tuvastanud märke võimalikust põgeniketulvast üle Vene piiri, aga on selliseks stsenaariumiks valmistunud, kinnitas PPA esindaja neljapäeval BNS-ile.
“Täna on lisaks Vahemere rändeteekondadele varasemaga võrreldes suuremas mahus aktiviseerunud ka Venemaad läbiv rändeteekond,” ütles PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider Veerme, lisades, et PPA jälgib ja analüüsib põhjalikult Euroopa rändekriisist tulenevaid arenguid sealhulgas rändeteekondade võimalikke muutusi, mis võiksid mõjutada Eestit.
“PPA poolt kogutud teabe alusel võib öelda, et enamik Venemaa kaudu Norrasse ja Soome sisenenud välismaalastest omavad või on omanud Venemaale sisenemiseks ja seal viibimiseks seaduslikku alust, näiteks viisat, millest tulenevalt on paljud isikud Norrast ja Soomest ka Venemaale tagasi saadetud,” märkis Neider Veerme.
“Eesti idapiiril sarnaseid arenguid täna tuvastatud ei ole ning välismaalaste massilist saabumist meie välispiirile ei ole põhjust eeldada,” rõhutas Neider Veerme.
“Vaatamata sellele suhtub PPA teemasse täie tõsidusega ning teeb ettevalmistusi võimaliku massilise sisserände olukorra lahendamiseks. Omame valmisolekut suurema inimhulgaga sisserände juhtumite lahendamiseks massilise sisserände olukorra lahendamise plaanile tuginedes,” tunnistas PPA esindaja.
“Euroopa rändekriisiga seoses oleme varasemad valmisolekuplaanid üle vaadanud ning täiendame neid vastavalt olukorrale ja koostööpartneritelt saadud infole. Lisaks oleme valmisolekuplaani ja vastavaid käitumisjuhiseid praktiliselt õppuste raames testinud ning teeme seda ka edaspidi,” selgitas PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht.
“Tulemaks toime olukorraga kus Eesti piirile saabub suur hulk välismaalasi on PPA kaardistanud täiendavaid menetlus-, majutus- ja kinnipidamiskohti, mis võimaldaksid suurema inimhulga osas vajalike menetlustoimingute läbiviimist,” ütles Neider Veerme. “Ettevalmistavatesse tegevustesse on kaasatud ka PPA erinevad koostööpartnerid nii avalikust sektorist kui erasektorist tagamaks saabunud isikutele vajalike teenuste nagu näiteks toitlustus ja transport ostutamine ning protsesside sujuv toimimine,” lisas ta.
“Suure hulga isikute sisserände korral viiakse isikute suhtes läbi esmased menetlustoimingud, mille raames kaardistatakse välismaalase põhilised isikuandmed ning temaga seonduvad olulised asjaolud, millest lähtuvalt otsustatakse järgnevate menetlustoimingute läbiviimine ehk kas isik vajab Eesti riigilt kaitset või alustatakse isiku tagasisaatmist Venemaale või tema päritoluriiki,” märkis PPA esindaja.
“Lisaks eelnevale on PPA ettevalmistavate tegevuste raames oluliselt suurendanud reservametnike hulka. Tegemist on PPA ametnikega, kes põhitööna teostavad muid ülesandeid, kuid kes on saanud põhjaliku koolituse välismaalastega seotud menetluste osas ning keda on võimalik täiendava ressursina kaasata massilise sisserände olukorras vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks,” selgitas PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider Veerme BNS-ile.
Euroopa Komisjoni esindaja tunnistas jaanuari keskel, et ei saa välistada praegu üle Balkani põhja suunas kulgeva põgeniketee kandumist ida poole, läbi Venemaa.
“Rändevoogude marsruudid pole kunagi stabiilsed, vaid on pidevas muutumises,” ütles Euroopa Komisjoni rändeküsimuste pressiesindaja Natasha Bertaud 19. jaanuaril. “Kui eelmise aasta alguses liikus põhimass põgenikke Euroopasse Itaalia kaudu, siis aasta lõpus kandus põhiraskus Kreekasse. Seega me võime ja peame eeldama, et need liikumisteekonnad võivad edasi muutuda,” vastas Bertaud Soome ajakirjanike palvele kommenteerida läbi Venemaa Soome suunuduvate põgenike arvu järsku kasvu.
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet märkis neljapäeval, et pagulaste Türgi-Kreeka ning Liibüa-Itaalia rändeteede kõrval arenemas ka Venemaad läbiv suund, mis võib lisaks Norrale ja Soomele hakata otsest mõju avaldama ka Eestile ja Lätile. “Seni on põgenikud liikunud Venemaa kaudu peamiselt Norrasse ja Soome, kuid pole mingit tagatist, et edaspidi ei võidaks neid suunata ka Eestisse ja Lätti. See nõuab ka Eestilt valmisolekut,” ütles Paet pressiesindaja teatel.
BNS
Foto: Margus Ansu / Postimees