15.09.2017
Neegrid
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) nimetas 20-aastase Tallinna erakõrgkooli Euroakadeemia ebausaldusväärseks õppeasutuseks ja keeldub selle uutele välisüliõpilastele elamislube andmast, kirjutab Postimees.
Pärast kuudepikkust vaagimist otsustas politsei- ja piirivalveamet, et mitte ühelegi tänavu Euroakadeemialt kutse saanud sadakonnast eksootilisest välisõppurist ei anta Eesti elamisluba. Leht kirjutab, et Euroakadeemia on politsei migratsiooniametnike jälgimise all olnud juba aastaid. Õppeasutusel on varasematel õppeaastatel olnud ridamisi probleeme. Näiteks on menetlejad Euroakadeemia õppurikandidaate kontrollides tuvastanud, et osa neist ei suutnud piisavalt suhelda inglise keeles ega e-kirja teel, kuigi kool oli neilt väidetavalt nõudnud inglise keele taset B2. Õppima kutsututel polnud mõnikord raha, et Eestis üldse ära elada. Osa taotlejaist ei osanud selgitada isegi seda, mida, miks ja kuhu nad õppima tulevad.
https://youtu.be/sBWuYwxEipo
Video on illustreeriv.
Lisaks olid politseil tekkinud kahtlused, et kui kool tegi Skype’is sisseastumisvestluse näiteks Aafrikast pärineva tudengikandidaadiga, kõneles kooli esindajaga teisel pool üks inimene, aga Tallinna õppima tuli hiljem teine.
Veebruaris saatis politsei Euroakadeemiale soovituse, et hiljemalt uute tudengite saabumise ajaks tuleks elamislubade väärkasutamise ära hoidmiseks teha muudatusi.
Märtsis tegi politsei Euroakadeemiale mitu soovitust ja sõlmis kokkuleppe. Esiteks pidi akadeemia hakkama välistudengite motivatsioonivestluste üleskirjutuse juurde lisama ekraanitõmmise Skype’i videokõnest. Teiseks: kui politsei palub teha kahtlase tudengiga kordusintervjuu, tuleks politseile anda ka selle intervjuu videosalvestus. Lõppeks pidi kool hakkama täitma seadust, mis näeb ette, et kui mõni välistudeng ei täida pikemat aega koolikohustust, peab sellest politseile teada andma.
Politsei väitel on on kool motivatsioonivestluste protokollidesse küll märkinud ekraanitõmmise tegemise, ent ühtki tõmmist pole politseile edastatud. Nõutud kordusintervjuudest saadab Euroakadeemia politseile küll helifailid, ent mitte videot, ehkki nii oli kokku lepitud. Tänavu on politsei koolilt küsinud kuut kordusintervjuud, kuid saanud viis.
“Me ei näe, kes räägib,” nentis ameti migratsioonibüroo välismaalaste talituse juht Signe Sulbi. Halva kvaliteediga helifailidest jääb migratsioonibüroo töötajatele sageli mulje, et kooli esindaja ja õppur ei saa teineteisest hoopiski aru. “Küsimus esitatakse järjest lihtsustatumalt, et lõpuks mingi vastus saada. See näitab meile, et tudengikandidaatide keeletaseme hindamine ei ole piisav,” rääkis Sulbi. Kool on kriitikale seni vastanud põhjendusega, et neil polegi pädevust tudengikandidaatide keeleoskuse taset määrata.
Tänavu 28. märtsil kutsus politsei intervjuule Euroakadeemia magistrantuuri majandus- ja ärijuhtimise eriala venekeelsele õppekavale kandideeriv välistudengi. Menetleja küsis mehelt tõlgi vahendusel lihtsaid ja igapäevaseid küsimusi, kuid mees vastas vene keeles napilt: “Ei saa aru”. Euroakadeemia saatis politseile hiljem oma hinnangu, et tudeng rääkis nendega väga soravalt ja läbis kirjaliku keeletesti 70–80 protsendiga. Keeletesti viis läbi Euroakadeemia lektor, kes hindas mehe keeleoskuse tasemele B2.
https://youtu.be/oVjGVydPnjI
Video on illustreeriv.
Samasuguseid testi ja tegeliku keeleoskuse erinevusi tuvastati Euroülikooli muudelgi erialadel. Näiteks pidas kandidaat Skype’i-vestluses ebaloomulikult pikki mõttepause, mis jättis mulje, nagu aitaks keegi teda kaadri taga.
Samuti tuvastati sel kevadel mitu juhtu, kus tudengid lihtsalt väärkasutasid elamisluba. Üks kurioossemaid juhtus 31. märtsil, kui lennujaama piirikontrollis peeti kinni kolmandast riigist pärit neiu, kel oli elamisluba Euroakadeemias õppimiseks. Lähemal uurimisel tuvastas PPA, et üliõpilane ei olnud rohkem kui seitsme kuu jooksul Eestis ega isegi Schengeni alal viibinud. Üliõpilase eest oli Euroakadeemias eksameid teinud ja tema eest end õppetöös osalenuks märkinud keegi teine. Kuidas rakenduskõrgkoolis selline asi üldse võimalik on, pole politsei asi, küll aga tunnistati naise elamisluba 1. aprillil kehtetuks.
Euroakadeemia rektor Jüri Martin ei soovinud korduvatest palvetest hoolimata ajalehe küsimustele vastata.