28.09.2017
Mvd6725115
Soovist meeldida Brüsselile, kavatseb meie vasakvalitsus läbi suruda relvaseaduse muudatused, mis kahjustavad meie rahva vastupanuvõimet ja annavad rohkem trumpe kätte kuritegevusele ja terrorismile, leiab Riigikogu liige ja kaitseliitlane HENN PÕLLUAAS.
Ülereguleerimine võltsturvalisuse nimel, põhjendamatult suure sekkumisõiguse andmine ametnikele, seaduskuulekate ja lojaalsete relvaomanike ahistamine, kaitsevõime kahjustamine ning kuritegevusele ja terrorismile suuremate võimaluste andmine – need on märksõnad, mis iseloomustavad relvaseaduse muutmise eelnõud.
Rahva vaba olemise üks tunnustest on isiku õigus otsustada kas omada ja kanda enesekaitseks relva või mitte. See on kodanike põhiõigus, demokraatliku ja vaba ühiskonna elementaarne eeldus. Ka Riigikohus on samal seisukohal.
Samuti on see oluline kaitsepoliitika seisukohalt. Eestis on riigikaitse üheks põhialuseks totaalkaitse kontseptsioon. See põhineb relvastatud rahval, kes vajadusel saab abistada riigistruktuure rünnete tõrjumisel või siis vastavalt Põhiseadusele teostada vastupanu riigikorra vägivaldsele muutmisele. Selle eelduseks on isiklike relvade olemasolu.
Eestis olid tulirelvad lubatud esimeses vabariigis ja nüüd, alates taasiseseisvumisest. Meie seadused, koos rangete nõuetega relvaloa taotlejatele (taustakontroll, tervisetõend, teoreetiline ja praktiline eksam jne), koos riigipoolse järelkontrolliga, on taganud, et seaduslike relvadega sooritatud kuritegude arv on sisuliselt olematu. Relvaintsidente on olnud vähe ja neist vaid üksikuid registreeritud relvaga. Ja ka neist ei olnud kõik sooritatud seadusliku relva omaniku poolt. Eestis puudub relvakuritegevus seaduslike relvadega.
Paraku on relvade rahva käes olemine vastumeelne nii Euroopa Komisjonile, kui mõnedele meie erakondadele ja ametnikele, kes on nüüd välja tulnud äärmusliku, ülereguleeritud ja mõttetuid sätteid ja keelde täis eelnõuga.
Väidetavalt on relvaseaduse muutmise üks eesmärk tõkestada Euroopat tabanud terrorismi ja kuritegevust, kuid soovitatavad meetmed mõjuvad risti vastupidiselt. Kõige parem tõke on rahvas, kellel on võimalus osutada enesekaitseks vastupanu. Relvaomamise raskeks ja ebamugavaks tegemine seda eesmärki ei täida. Meil tasub eeskuju võtta Tšehhist, kus toetatakse enesekaitserelvade olemasolu kõigil kodanikel. Suure osa meie relvaomanikest moodustavad Eestile lojaalsed ja põhjalikku relvaõpet omavad politseinikud, kaitseväelased ja kaitseliitlased. Sotside juhitud siseministeeriumi relvaseaduse eelnõu mõjub umbusalduse avaldamisena neile.
Euroopas toimunud relvastatud terroriteod on sooritatud ebaseaduslike, musta turu relvadega. Legaalsete relvade piiramisel pole vähimatki mõju terrorismi ja kuritegevuse tõkestamisel. Vastupidi. Võttes kodanikelt võimaluse end, oma vara ja peret kaitsta, antakse hoopis terroristidele võimalus midagi kartmata emadel kõrisid läbi lõigata või lömastada autodega jalakäijaid ja lapsi. Ühe relvastatud kodaniku kohalolek võib päästa kümneid kui mitte sadu inimelusid.
Vaadates terrorikuritegusid peaks ära keelama ka autod ning vigastuste ja surmadega lõppenud kuritegude põhjal kööginoad. Kui räägime aga ebalojaalsetest kodakondsuseta ja Venemaa kodanikest laske- ja paintballiklubide liikmetest, kus õpetatakse ka taktikalist liikumist, siis tuleks keelata relvaomamine hallipassimeestele ja kolmandate riikide kodanikele. Kahtluse tekkimise hetkel võib olla juba hilja. Arvestades julgeolekupoliitilist olukorda, oleks see igati õigustatud. Eriti arvestades seda, et näiteks Narva laskespordiklubid on täis Venemaalt pärit vene kodanike relvi.
Riik peab teadma, kus ja kelle käes tulirelvad on ning mida nendega tehakse. Samas ei tohi piirata kodanikke, kellele riik on usaldanud relvakandmise õiguse ning kes on relva eesmärgipäraselt kandnud, olgu selleks siis enesekaitse, jahipidamine või sporditegemine.
Eesti relvaseadus on piisavalt range ning järelevalve toimib hästi. Nõue teha katsed ja põhjendada relvaloa pikendamisel uuesti, miks relva soovitakse, on liig-mis-liig. Inimene on seda juba põhjendanud, tema taust on kontrollitud, ta on olnud korralik kodanik ja täitnud seadusi, muidu oleks luba juba ära võetud. Puudub igasugune vajadus tekitada uusi ja kunstlikke takistusi, mida ametnikud saavad kaalutlusõiguse sildi all vastavalt enda suvale või kellegi suunistele ära kasutada. Sama loogika järgi võiks autojuhiloa vahetamisel uusi teste nõuda.
Ja mida tähendab piisav põhjendus. Ükskõik, kuidas põhjendatakse vajadust relva omada, ametnik võib ikka teatada, et põhjendus ei ole piisav. Võidakse küsida, kas teil on relva enesekaitseks vaja läinud. Ei ole? Järelikult polegi vaja. Kui tunnete end ohustatuna, peate hoopis psühhiaatri juurde pöörduma. Kui ei tunne, milleks siis relv? Meil on juba täna selliseid näiteid, kuid uue redaktsiooni seadustamisel muudetakse selline absurd reegliks, sest, olgem ausad, eelnõu tegelik eesmärk on rahvalt relvade äravõtmine.
Täiesti põhjendamatu on laskespordiks lubatud padrunite arvu vähendamine. Eestis on piirangud juba praegu ebamõistlikud. Enesekaitseks relva omaval isikul võib olla vaid sada padrunit sõltumata relvade arvust. Kui on näiteks neli erineva kaliibriga püstolit, jääb ühe relva kohta vaid 25 padrunit. Käisin hiljuti laskmas ning mul kulus vähem kui tunni jooksul sada padrunit. Eelneva näite põhjal saaks laskmist harjutada vaid kümme-viisteist minutit. See ei ole treening, see on naljategemine. Ka tund on liialt vähe, eriti kui vastavalt seadusele peab oskama relva käsitleda ja laskmist treenima. Piirangud seda ei võimalda ja sunnivad relvaomanikke ja laskespordiga tegelejaid, kelle padrunikulu on kümneid kordi suurem, seadust rikkudes endale lubatust enam laskemoona soetama. See toob kaasa aga relvaloa ära võtmise. Kui ei treeni, relva käsitleda ei oska ja laskeoskus on kehv, siis võetakse eelnõu põhjal luba ikkagi ära.
Soomes puudub piirmäär padrunite arvule. Kas see kujutab riski nende julgeolekule, tõstab kuritegevust või terrorismiohtu? Loomulikult mitte. Me peame neist eeskuju võtma ja kui mitte piirangud täiesti kaotama, siis vähemalt lubatud padrunite arvu oluliselt suurendama.
Sama põhjendamatu on kollektsioneerimisloa ja relvahoidla nõue alates üheksandast relvast. Kuidas kaheksa relva on relvakapis ohutud, kuid üheksa mitte? Kas teate, mida relvahoidla endast kujutab – 40 sentimeetriseid terasega armeeritud seinu, kahekordsid rauduksi, sundventilatsiooni jne. Kuidas selline asi paigutada korterisse? Ja kuidas muutuvad relvad ühe lisandumisega kollektsiooniks, millele tuleb jällegi eraldi luba taotleda?
Eelnõus on ka positiivset, kuid negatiivseid aspekte on eelpooltoodule lisaks liialt palju. Sestap teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi, et ministeerium saaks selle läbi vaadata ja tulla tagasi arukate ja mõistlike ettepanekutega, mitte ei ahistaks korralikke kodanikke.
UU
Foto: AFP