17.08.2022
Põllutööd.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse hinnangul suurendab Euroopa Komisjoni kavatsus vähendada taimekaitsevahendite kasutamist poole võrra oluliselt riski, et Eesti põldude saagikus väheneb.
Sellist tulevikku prognoosides näeb Sõrmus ette veelgi hüppelisemat toiduainete hinnatõusu. “Kui strateegia “Talust taldrikule” esitlemise ajal võisime loota, et Euroopa mõistes väga säästlik Eesti taimekasvatus nii suurtest kärbetest pääseb, siis tänaseks esitatud määruse eelnõu on need illusioonid eos kustutanud,” nentis ta koja uudiskirjas.
Sõrmus sõnul kehtestatakse komisjoni tehtud määruse ettepanekuga igale liikmesriigile siduvad eesmärgid, mis on arvutatud üsna keeruka valemi ja parameetrite alusel. “Määrus paneb madala kasutuskoormusega riikidele minimaalselt 35-protsendise vähendamise kohustuse, aga lisakriteeriumite alusel tõotab Eesti kohustus kujuneda tegelikkuses 50 protsendist suuremakski,” osutas ta koja murekohtadele.
“Meeldetuletuseks, et Eesti on euroliidu viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Eestis turustati statistikaameti andmetel 0,75 kilogrammi taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta, samas EL-i keskmine on kolm korda rohkem ehk 2,33 kilogrammi hektari kohta,” lisas ta.
Võrreldes Hollandiga on turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta Eestis ligi seitse, Hispaaniaga üle nelja ja Poolaga üle kahe korra väiksem. “Seetõttu rõhutamegi jätkuvalt, et vähendamise kohustusi seades tuleb arvestada ka liikmesriikide seniseid lähtetasemeid ja meie täiendav potentsiaal vahendite kasutamise vähendamiseks Eestis on üsna piiratud,” toonitas Sõrmus.
Koja juhti teeb murelikuks ka Euroopa Komisjoni kava keelata taimekaitsevahendite kasutamine nitraaditundlikel aladel. “Eestis on nende näol tegemist väga viljakate aladega, mis moodustavad põllumajandusmaast ligi kolmandiku ja kus toodetakse üle 20 protsendi Eesti teravilja, kaunvilja ja õlikultuuride saagist,” selgitas Sõrmus.
Ta lisas, et nii suurel alal taimekaitsevahendite kasutamise keelamine seab otseselt ohtu Eesti toidujulgeoleku, sest põllumajandus nendes piirkondades poleks majanduslikult enam jätkusuutlik. “Isegi mahetootmine nitraaditundlikel aladel oleks küsitav, sest ka mahepõllumajanduses kasutatakse kahjurite ja haiguste tõrjumiseks taimekaitsevahendeid,” arutles koja juht.
Taimekaitsevahendite kasutamise piiramine suurendaks tema väitel ka süsiniku heidet, sest see muudab keerukamaks minimeeritud harimise ja otsekülvi tehnoloogiate kasutamise ning panna põllumehi umbrohtude tõrjumiseks enam rakendama künnipõhist tehnoloogiat.
Põllumajanduskoja esimees ütles, et eraldi väärib põhjalikku arutlemist uute nõuetega kaasnev halduskoormus ja kulude kasv. “Euroopa Komisjon leiab, et määruse rakendamisega seotud kulud esimese viie aasta jooksul saab hüvitada ühise põllumajanduspoliitika eelarvest. Tegelike mõjude suurust arvestades võib peaaegu kindlalt väita, et tegemist on praktiliselt sisutühja lubadusega. Näiteks Kieli ülikooli mõjuhinnang strateegia “Talust taldrikule” eesmärkide saavutamise kohta toob välja, et see toob Euroopa Liidus endaga kaasa suure tootmise vähenemise – nii teravilja kui õlikultuuride puhul prognoositakse üle 20-protsendist tootmise vähenemist,” osutas ta. (BNS)