Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem Margus Kuul kirjutab oma ERR-i loos “Enesetaputerrorism – taktikaliselt hinnatud, usuliselt ülistatud” sellest, et enesetaputerrorismis on moslemid juba aastakümneid leidnud efektiivse väljundi oma usuliste eesmärkide saavutamiseks.
Mõned seisukohad sellest.
Islamiusust ajendatud enesetaputerrorism on globaalselt kasvav trend ja selle laine ei vaibu, kuni mingi osa moslemi elanikkonnast seda usulistel kaalutlustel toetab.
Enesetapurünnakutest on saanud moslemite maailmas kultuuriliselt austatud vastupanuvorm. Tuntud usujuhtide üleskutsed kujundavad samas globaalselt moslemite väärtushinnanguid.
Islamiseparatism Euroopas vaid süveneb. Endine Briti Võrduse ja Inimõiguste Komisjoni (Britain’s Equality and Human Rights Commission) esimees Trevor Phillips räägib 1997. aastal avaldatud raportist, kus tõsteti esile islamofoobia terminit, mille eesmärgiks oli vaigistada moslemivastast kriitikat seoses moslemite massimmigratsiooniga Suurbritanniasse.
Mida aga Briti moslemid ilmalikust Britanniast tegelikult arvavad, võib olla küllaltki šokeeriv, alustades šariaadi kehtestamisest ja lõpetades džihaadi toetamisega oma riigi vastu.
Islamiseparatismi vastu on aktiivselt tegutsemas ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes ei soovi küll moslemeid välja ajada ega migratsiooni keelata, vaid soovib, et nad võtaksid üle “vabariiklikud väärtused”. Muidugi ei ole Prantsusmaa moslemid ilmaliku presidendiga nõus.
Radikaliseerumise uuringud toovad sageli välja, et indiviidi radikaliseerumisprotsess on seotud identiteedikriisiga. Eriti on seda täheldatud teise ja kolmanda generatsiooni immigrantide ja põgenike kogukondades.
Samas ei saaks islami ekstremistid vabalt tegutseda, kui moslemimaades ei toetaks neid kohalik elanikkond ning mittemoslemi riikides sisserännanud moslemid.
Orientalist Peeter Espak hoiatab: “”Selle informatiivse ja otse asju välja ütleva artikli taustal peab muuhulgas ära tooma ka asjaolu, et Amnesty International ühistöös Open Society Foundationsiga on just äsja avaldanud manuaali selle kohta, kuidas võidelda Euroopa riikide poolt kehtestatud terrorismivastaste meetmetega, mida tõlgendatakse kui islamofoobia ja rassismi levitamist ja õigustamist.
Ehk vastavatele radikaalsetele organisatsioonidele tavapäraselt – ohvrist tehakse süüdlane ja süüdlasest ohver. Oletada võib, et vastavaid terrorismi promovaid emaorganisatsioonide juhiseid hakatakse peatselt promoma ja propageerima ka Eestis nende organisatsioonide võrgustike ja agitaatorite poolt meie kohalikes sõsarorganisatsioonides. Seega – kes tahab kihla vedada – pakun, et AI ja OSF radikaalne propaganda jõuab meile juba vähemalt kuu aja jooksul mõne kohaliku aktivisti vastuartikli kaudu.”
Uued Uudised ootavad huviga, kes vastab Margus Kuuli artiklile. Sotsiaalmeedias pakutakse näiteks Türgis elavat ajakirjanikku Hille Hansot.