10.02.2020
Henn Põlluaas tutvub Poola sõjatehnikaga.
Kui Eestis arutati meie osalemist prantslaste Barkhane operatsioonis, tõid paljud poliitikud põhjenduseks selle, et prantslased saadavad NATO raames oma lennukid Balti õhuruumi turvama, mis seab Eestile solidaarsuskohustuse – praegu võiks sama rääkida ka Poola puhul.
Ülemöödunud nädalal käis Riigikogu esimees Henn Põlluaas koos riigikaitsekomisjoni esimehe Andres Metsoja, Eesti-Poola parlamendirühma esimehe Aadu Musta ja Poola suursaadiku Grzegorz Kozłowskiga visiidil Ämari lennubaasis, et tervitada Balti õhuturbe missiooni teostavat Poola lennusalka, mida juhib kolonelleitnant Krzysztof Duda. Poolakad jäävad siia pooleks aastaks.
Eestil on nüüd suurepärane võimalus ja moraalne kohustus toetada Poolat Euroopa Liidus, kus Euroopa Komisjon ahistab seda sirgeseljalist maad kohtureformi pärast. Eesti peaks lähtuma sellest, et Poola on otsustanud oma sotsialismiaja taagaga justiitssüsteemi reformida ja see on nende suveräänne õigus, mitte aga jooksma kaasa Brüsseli karistuspoliitikaga.
wPolitice.pl kirjutab sellest, et Euroopa Kohus soovib Poolale vähemalt 2 miljoni euro suurust igapäevast trahvi, kui riik ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi tööd ei külmutata. Poola presidendi pressiesindaja Błażej Spychalski ütles selle peale, et EL-i lepingud ei reguleeri kohtusüsteemi ja Poolat ei saa selle eest karistada, kõnealune institutsioon aga on Poola justiitssüsteemi üks element, mis koosneb sõltumatutest ekspertidest ja tegutseb Seimi poolt vastu võetud seaduse alusel. 13. veebruariks peab Poola esitama Euroopa Komisjonile selgitused ja Euroopa Kohus aga võib sellest sõltumata peagi karistusotsuse langetada.
“Ükski EL-i institutsioon ei saa meilt õigussüsteemi reformide eest aru nõuda. Need ei ole ELi õigused, sellist Euroopa seadust pole. Peaksime edasi kõik trahvid oma osamaksudest maha arvama. Me ei maksa ebaseaduslike karistuste eest,” kirjutab ka endine välisminister, Poola ajaloolane, riigiametnik, diplomaat ja poliitik Witold Waszczykowski.
Eesti peab olema Poola selja taga kasvõi juba liikmesriikide õiguse pärast ise oma asjade üle otsustada, eriti kui asi puudutab kohtusüsteemi, mis vajaks ka Eestis korrastamist, ega tohiks seejuures olla EL-i poolt dikteeritav. Kui liberaalid aga liigsele Brüsseli-meelsusele kalduvad, siis kordaks üle sama jutu, mis Prantsusmaa ja Mali missiooni puhul – meie taevas patrullivad meie sõbrad ja me peame seetõttu nendega solidaarsed olema ka EL-i sisepingete lahendamisel.
Mis aga puutub Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda, siis tema on Brüsseli-Poola ning Vene-Poola konfliktis nagunii Varssavi poolel. Praegune valitsus peab Poolat oluliseks liitlaseks.