Lätlased on Rail Balticuga jännis, kuid julgevad seda tunnistada. Nüüd teeb sama Poola. Ainult Eesti võimupoliitikud on täis sürrealistlikku optimismi, mis aga võib riigi pankrotti viia ja tekitada kalli, kuid kasutu taristuobjekti.
EKRE on Rail Balticu projekti lõpetamise poolt, enne kui see põhjalikult kokku kukub. Varem on EKRE poliitikud arvanud, et kui seda trassi teha, siis olemasolevaid liine pidi. Seda on arvanud ka Poola, kel on endal teinegi analoogiline, põhja-lõunasuunaline europrojekt.
Eesti võimupoliitikud aga on endiselt optimismi täis, kuigi on oht, et Rail Balticuga pääseks vaid Häädemeeste metsavahele, sest lätlased ei pane mingit rõhku Eesti poole kulgeva osa ehitamisele. Michal aga lubas koguni lätlaste osa valmis ehitada, kuigi ise on Eesti maksudega ja kõrge elektrihinnaga laostanud.
ERR vahendab: Poola taristuministri asetäitja Piotr Malepszaki sõnul hilineb rahvusvahelise kiirraudtee Rail Balticu valmimine tõenäoliselt kümme aastat. Ta nimetas põhjustena rahapuudust, Euroopa Liidu tehnilisi nõudeid ja kasvavaid ehituskulusid.
Malepszak ütles väljaandele Financial Times, et hinnanguliselt 24 miljardit eurot maksva Rail Balticu projekti lõpetamine 2030. aastaks on võimatu ning olemasoleva taristu parandamine oleks palju odavam ja kiirem.
“Minu praegune eeldus on, et kogu liin valmib 2040. aastal, kindlasti mitte 2030. aastal,” ütles raudteeinseneri haridusega Malepszak intervjuus.
Malepszak märkis, et poliitikud, sealhulgas Brüsselis, peaksid lõpetama enesepettuse 2030. aasta valmimistähtaja kohapealt. Ta rõhutas Rail Balticu juba praegu hüppeliselt kasvavaid kulusid.
2017. aastal prognoosisid osalevad riigid projekti kogumaksumuseks 5,8 miljardit eurot, kuid 2024. aasta ühisaudit neljakordistas selle summa 23,8 miljardi euroni.
Malepszak lisas, et Poola tööde viimane ja raskeim lõik – uue liini ehitamine Ełki linnast Leedu piirini – algab kõige varem 2030. aastal. See 80 kilomeetri pikkune lõik maksab hinnanguliselt neli miljardit eurot.
Malepszak märkis, et EL-il puudub eelarve kõigi ehitusplatside avamiseks korraga. “Praegu ei ole olukord selline nagu kaheksakümnendate või üheksakümnendate aastate Prantsusmaal või Hispaanias, kus neil oli täielik eelarve ehituse katmiseks punktist A punkti B,” sõnas ta.
Muuhulgas märkis Poola ametnik, et Ida-Euroopa kaitsekulutuste kiire ja sunnitud kasv ei soodusta praegu selliste objekti ehitamist, kuigi neil oleks ka kaitseotstarve.