Peale Reformierakonna ja Kaja Kallase võimulepääsu hakkas inflatsioon euroalal rekordeid lööma ja jätkab seda siiamaani.
Reedel avaldatud tarbijahinna indeksi kiirhinnang näitas, et inflatsiooni hoog ei rauge, kommenteeris Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes 4,4%. Sarnane hinnatõus oli ka märtsis. Kuu võrdluses on hinnad kasvanud 1,1 protsenti ning aasta algusest ehk jaanuariga võrreldes 2,2 protsenti.
“Kiirhinnangus ei ole täpsemat infot hinnatõusu komponentide kohta, aga eeldada võib, et kõige suuremat rolli mängib teenuste hinnatõus. Mitmed sisemised hinnatõusu tegurid ehk maksutõusud ootavad meid veel sellel aastal ees ning seega ei ole ka põhjust eeldada, et hinnatõus peaks raugema. Kui vaatame rahvusvahelist võrdlust, siis meist kiiremini või sama kiiresti kasvasid hinnad märtsis Rumeenias, kus tõus oli 5,1 protsenti, Ungaris 4,8 protsenti ning Poolas 4,4 protsenti,” ütles Eamets.
Euroalal oli keskmine hinnatõus 2,5 protsenti, mis on natuke kõrgem kui Euroopa Keskpanga poolt seatud sihttase.
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2 protsenti, eelmise aasta aprilliga võrreldes aga 4,4 protsenti. Esialgsel hinnangul mõjutasid aprilli tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim kallinenud tervishoiuteenused ja toit.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis reedel avaldatud tarbijahinna esialgset statistikat kommenteerides, et alanud aasta on toonud mullusest kõrgema inflatsiooni.
“Aprillis olid hinnad Eestis 0,5 protsenti kõrgemad kui märtsis kui vaadata sesoonselt kohandatud andmeid, mis teeb aastaseks hinnatõusutempoks 6 protsenti kui sama suur hinnatõus kestaks aasta. Võrreldes aga sesoonselt kohandamata hindu, olid hinnad 1,2 protsenti kõrgemad kui märtsis. Võrreldes aasta varasemaga on hinnad 4,4 protsenti kõrgemad,” rääkis Uusküla.
Statistikaameti hinnangul oli aprillikuise hinnatõusu taga eelkõige toiduainete kallinemine ning tervishoiuteenuste hindade tõus.
Uusküla sõnul on sel aastal olnud inflatsioon märksa kõrgem kui eelmisel aastal. “Nelja esimese kuuga on hinnad kasvanud 2,3 protsenti. Selles vaates on aprillikuine hinnatõus selle aasta keskmine. Järgmine hindade suurem hüpe on ootamas suvel kui tõuseb käibemaks,” ütles Uusküla.
Kuna aasta alguses suurenes tulumaks ja palgatõus on raugemas, siis sel aastal ostujõud tõusmas ei ole, prognoosis Uusküla.
“Veidi on andmas leevendust intressimäärade langus, kuid see mõjutab vaid osasid inimesi,” jätkas Uusküla, lisades, et hindade tõus on jätkuvalt Eestis üks olulisematest probleemidest.
“Just hinnatõusu tõttu halveneb meie kaupade hinnakonkurentsivõime maailmaturul. Meie rikkuse taseme kohta oleme juba väga kallid. Me proovime oma keskmise kvaliteediga kaupa müüa hinna eest, mida ülejäänud Euroopas küsitakse märksa kõrgema kvaliteediga kauba eest. Majanduse kasvama saamiseks on väga oluline saada hinnatõus kontrolli alla. See suurendab kohalike ostujõudu ning leevendab ka eksportijate olukorda,” lisas Uusküla. (BNS)