03.07.2019
Kõik, kes räägivad “populismist”, unustavad, et inimestele on tähtsad ka muud teemad – kasvõi oma riigi tugevus.
Ajakirjanikud kipuvad pilti arengutest täie asjatundlikkusega võimalikult segaseks ajama – nagu majandusajakirjanik Tõnu Oja Postimehes.
Lugu algab traditsioonilise EKRE sõimamise ja rahandusminister Martin Helme kritiseerimisega, kuid eriline on selle pealkiri – “Populismi juured peituvad majanduses”! See on nüüd küll Bonnieri preemiat väärt avastus!
Tegelikult peitub majanduses kõik, sest majandus on jõukuse allikas. Heal järjel olevate kodanike jaoks saab ka kõik muud probleemid lihtsamalt ära lahendada ning riik saab tugeva majanduse toel edukalt toimida.
Hoopis tähtsam on see, miks populismile nii palju vett peale voolab, ja sellest ei taheta loos vähemalt Eesti kontekstis eriti rääkida. Räägitakse küll sellest, et kogu maailmas pole heaolu kõikideni jõudnud ja keskklassi majanduslik olukord pole paranenud, kuid mitte seda, et Eesti majanduse allakäigu taga on Reformierakonna 17-aastane võimutsemine. Hilisemad valitsused pole oravapartei stagnatsiooni tõusule suunata veel suutnud.
Kui majandus on alla käinud, siis uus valitsus ei saagi midagi muud teha kui hakata midagi teistmoodi proovima – ja see tembeldataksegi kohe populismiks, nagu on ka Tõnu Oja teinud.
Loos on populismi ilminguteks taotud kõik, mis ajakirjanikule ei meeldi: Brexiti hääletus, Donald Trumpi valimine USA presidendiks, EKRE jõuline tulek valitsusse, vastuolu Euroopa Komisjoni ja Itaalia vahel eelarvetasakaalu küsimustes.
Suur osa neist asjust kannavad siiski teist pitserit: Brexit tekkis brittide soovist ise asju otsustada, Trump suutis migrante täis ida- ja lääneranniku kõrval üles äratada Kesk-Lääne valge valija, EKRE toetus kasvas, sest eestlased näevad rahvusriigi libisemist hukatuse poole ja Itaalia astus vastu Euroopa Komisjoni diktaadile.
“Kõrge tööpuudus, inflatsioonile alla jääv palgakasv, rändekriis ja turvalisuse probleemid, korruptsiooniskandaalid, mis alandavad institutsioonide usaldusväärsust, aga ka ühiskonnas globaliseerumisest ja tehnoloogiast mõjutatud kiired muutused on kõik osa majanduskeskkonnast. Need on tegurid, mis paratamatult kujundavad ka valijate valikuid,” selgitab Luminori peaökonomist Tõnu Palm.
See hinnang on tõele lähedasem – rändekriis ja kadunud turvalisus on mõjutanud eurooplasi tugevalt, Eestis aga ka korruptsiooniskandaalid, nagu VEB Fond, võõrpankade rahapesu ja Tallinna Sadama korruptsioon – majandus sõltub kõigest. Populism võib tõrjuda ja naeruvääristada, kuid see ei muuda probleeme olematuks.
Madridis asuva eraülikooli IE University globaalsete ja rahvuslike suhete teaduskonna dekaan Manuel Muñis, keda Postimees on vahendanud, näeb põhjusi muuski – tema hinnangul toidab populismi üha kasvav skepsis läänelike väärtuste suhtes. “Üha suurem hulk meie kodanikke on muutunud üha skeptilisemaks avatud piiride ja kosmopoliitsuse suhtes, mõningate juhtudel koguni vabaturu, aga ka liberaaldemokraatia suhtes tervikuna. Väga paljud lääne kodanikud, eriti noored, panevad küsimärgi alla demokraatia efektiivsuse ja valitsuste legitiimsuse,» selgitas Muñis.
Eesti presidendi majandusnõunik Heido Vitsur räägib, et majandusprobleemid muudavad inimesed ärrituvamaks ja vastuvõtlikumaks pseudolahendustele, kuid majanduse enda kõrval tulevat mängu suuremal määral puudulik informeeritus, igasugused hirmud ja ebakindlus. Pole kahtlustki, et Vitsur peab pseudolahendusteks mistahes ettevõtmisi, mis väljuvad stagnatsiooni tekitanud olukorra ideoloogilisest taustast. “Hirmud ja ebakindlus” aga on asjad, millega püütakse alati selgitada vastaste edu.
“Populismi tagajärgede” selgitamisel ongi alati põhiteesiks viitamine kriisi põhjustanud poliitiliste jõudude asemel võimule saanute toetajate madalale haridustasemele ja võimetusele elust reaalselt aru saada. Ehk siis tüüpiline Reformierakonna jutt – kes meid toetab, on tark ja laia silmaringiga, meie vastaste toetaja on madal ja harimatu.
Seda kinnitab ka loo lõpp: majandusfoorumil olevat tõdetud, et populism ei suuda kanda kinnitada piirkondades, kus elanikkond on kosmopoliitsem ja haritum. “Mitte ükski ülikoolilinn ei hääletanud Brexiti poolt. Donald Trumpi poolt ei hääletanud Boston ega teised ülikoolilinnad,» toonitas Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusdirektoraadi peadirektor Marco Buti, vahendab Postimees.
Siin unustatakse, et “haritus” tähendab sageli ajupesu neomarksismi poolt kaaperdatud Lääne ülikoolides, mis kasvatavadki kosmopoliitseid noori “hungveipinge” – need kõrgkoolid on LGBT, multikultuursuse, globalismi ja vasakpoolsuse kantsid. Kuivõrd populismiks tembeldatakse kogu konservatiivne, rahvuslik ja immigratsioonivastane mõttelaad, siis ongi tekkinud olukord, kus vasakliberalismist ajupestud ühiskonnaosa on kuulutatud progressi esirinnaks ning mõistuseks, auks ja südametunnistuseks.
Majandusajakirjanikul jääbki kogu populismi materdamises tähelepanuta üks reaalsus – see nähtus saab alguse siis, kui midagi on väga valesti tehtud, ja üldjuhul on sellega saanud needsamad populismi kritiseerijad.