03.05.2021
Kaja Kallase valitsus sai Riigikogult mandaadi koalitsiooni-, aga mitte vähemusvalitsuseks.
Reformierakond tegeleb koos oma partneri Keskerakonnaga ulatusliku eneserahuldamisega tasakaalus eelarve fetiši raames ehk on alustanud massiliste kärbetega, mis sarnaselt eelmise kriisiga jätavad ühiskonna, eriti selle haavatavama osa, oma probleemidega hädas üksi. Valimiste eel aga üritatakse kärbete tegelikku ulatust paaniliselt varjata.
Siinkohal tasub meenutada neid sõnu, mida kirjutas Soome meedia Andrus Ansipi valitsuse poliitika kohta: “Soome võttis vastu tuhanded hõimuvelled, kelle Eesti valitsus kriisis hülgas.” Jutt käib eestlastest, kes sõitsid massiliselt Soome tööd tegema, sest koju jäädes ähvardas nende peresid nii nälg kui ka elamispinnast väljatõstmine – kõik arved tasuti põhjanaabrite juures teenituga.
Postimees kirjutab, et neljapäeval vastu võetud riigi järgmise nelja aasta eelarvestrateegiasse on sisse kirjutatud kärpeid kokku 60,4 miljonit eurot, kuid kuni sügisteste kohalike valimisteni üritatakse neid varjata, et oma rahvavaenulikkuse pärast mitte lüüa saada.
Suurimaid summasid peavad kärpima kaitseministeerium (14,3 miljonit), siseministeerium (11,7 miljonit) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (6,8 miljonit eurot). Ometigi väidab näiteks Kalle Laanet, et kaitsekulusid ei kärbitavat kuidagi, vaid vastupidi, raha pidavat just lisanduma – mis on muidugi nonsenss.
Delfi kirjutab sellest, kuidas alles teatati, et riigi eelarvestrateegia näeb siseturvalisuse valdkonna töötajatele ette palgatõusu, milleks eraldati 7 miljonit eurot. Ometi pöördus politsei- ja piirivalveameti peadirektor üleeile alluvate poole teatega, et nad peavad 6,1 miljonit eurot oma kulutusi kärpima.
“Lihtsasti öeldes me ostame vähem, palkame vähem ja saame teha vähem ning peame osadest teenustest kas loobuma või nende mahtu vähendama,” märkis PPA peadirektor Elmar Vaher teates töötajatele. Võib aga täiesti kindlalt öelda, et Mart Helme siseministriks olles sellist kärpepoliitikat poleks olnud – kogu valitsus poleks sellist rahvavaenulikku üritust algatanudki.
Haridus- ja teadusministeerium andis teada palju vastukaja tekitanud otsusest vähendada omavalitsustele jagatavat huvitegevuse toetust poole võrra (14,25 miljonilt 7,25 miljonile eurole) ning suunata see raha õpetajate palgatõusuks. Lisaks ähvardab paljusid maakoole sulgemine.
Kärped haaravad kõiki ministeeriume, kuid nagu juba öeldud, nende tegelik ulatus jääb suuresti varju või peidetakse see ilusate lubaduste taha. Kuid lüüakse ka otse silmade vahele, näiteks noortele peredele: riik kaotab alates 2023. aastast eluasemelaenu intresside maksuvabastuse.
Postimees on omal moel nõus Uute Uudiste varem väljaöeldud seisukohtadega, küsides: “Kas kordub 12 aasta tagant tuttav kärpemuster?” Samas lisab väljaanne, et “Euroopas välditakse kärpeid laenuraha abil.”
Just seda hakkas EKRE osalusega valitsus tegema, Reformierakond aga keeras kõik tagasi ja veeretab kriisiraskused taas rahva kaela. Kaja Kallase valitsuse õied hakkavad nüüd kibedateks viljadeks muutuma.