Viimaste päevade uudised näitavad selgelt, kuidas Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsedes on allakäik meeletu ning see puudutab ka niinimetatud e- ehk digiriiki.
Esimesena tegi otsa lahti majandusminister Erkki Keldo, kes rääkis vajadusest suurendada sisserände piirarvu 1300-lt 2600-le. Esmakordselt ei räägitud seejuures traditsioonilist juttu kõrgharidusega IT-spetsialistide vajadusest, vaid Keldo tunnistas otse – vaja on oskustöölisi masina-, puidu- ja tekstiilitööstusesse. Tööandjate keskliit lisas seejuures, et nemad ei suuda keskmist palka maksta ja nii oligi selgus käes – riik vajab odavtööjõudu.
Ja nüüd tuligi välja uudis, et IT-sektor on kriisis. BNS kirjutab sellest pealkirja all: „Tööta IT-spetsialistid suunduvad masinatööstusse.“ Ehk siis: „Idufirmade kasvu aeglustumine ja mitmed suured IT-sektori koondamised on pannud tarkvaraarendajad liikuma tööle masinatööstusse, kus kandideerijate hulk on kümnekordistunud ja paljud ettevõtted saavad ammused automatiseerimise plaanid ellu viia. /…/ Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liikme, Atemix Tööstusautomaatika äriarendusspetsialisti Triin Tallmeistri sõnul on huvi Eesti masinatööstuses pakutavate, aga varem näiteks telekomide ja idufirmade varju jäänud robootika- ja tööstustarkvara arenduse töökohtade vastu järsult kasvanud.“
Seega on siis telekomid ja idufirmad, kellest suur osa on nn woke-ettevõtted ehk ideoloogilist majandusmudelit harrastavad firmad, käpuli kukkumas, samuti ka suured IT-sektori arendajad. Oluline moment on siin see, et järsku on meil tohutu hulk vabasid IT-spetsialiste ning need poliitikud ja ettevõtjad, kes seni nõudsid just nende varjus odavtöölisi, peavad uued valed välja mõtlema.
Samas ütleb BNS-i uudis, et „Masinatööstuse eestvedaja sõnutsi on sektoris pikalt valitsenud IT-spetsialistide puudus, sest nii robotite programmeerimine kui tootmistarkvara arendamine võivad olla mõnevõrra nõudlikumad tööd kui näiteks mobiilirakenduse loomine. /…/ “Silmapaistev murrang on toimunud just viimastel kuudel – kui varem kandideeris tööstustarkvara arendaja ametikohale heal juhul paarkümmend huvilist, siis üks hiljutine konkurss tõi kolme päevaga mitusada kandidaati,” rääkis Tallmeister.
Selle taustal on raske rääkida IT-sektori hädavajadusest massimigratsiooni järele – sealt minnakse nüüd teistesse tööstusharudesse. Siin aga on uus häda ees: BNS teatab just nüüd, et „Tööstusettevõtted tootsid augustis kuus protsenti vähem toodangut.“ Põhjus ei ole sedavõrd spetsialistide puuduses kuivõrd ennekõike ülikõrgetes elektriarvetes ja rohepöördekarusselli sattunud Euroopa Liidu majanduse üha kahanevas konkurentsivõimes maailmaturul. Vabad IT-spetsialistid seega on, aga majandus on põhjas.
Lisaks rõhutas Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter, et „Kolmandatest riikidest töötajate kaasamisel oluline takistus keskmise palga nõue, mis on teatud ametikohtadel, regioonides ja sektorites liiga kõrge. Seetõttu võiks keskmise palga asemel nõude kehtestada mediaanpalga või 1,5-kordse alampalga tasemel.“
Ehk siis ei taha tööandjad spetsialistidele ja oskustöölistele korralikku palka maksta. Kuidas siis saab eeldada, et kõik Eestisse madala palga peale tormavad? Ega masinatööstus erand pole, ka nemad ei suuda ilmselt head spetsialisti kinni maksta ja see läheb Soome või Saksamaale.
Naastes IT-sektori probleemide juurde, tuleb taas vahendada BNS-i uudist, mis ütleb, et e-riik on täiesti takerdumas küberohtudesse.
BNS: „Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kuuülevaatest selgub, et paljud inimesed kaotasid septembris suuri rahasummasid LHV panga nime kuritarvitades saadetud õngitsuskirjaga ning mitmeid olulisi e-teenuseid tabasid katkestused.
RIA intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) registreeris septembris 512 mõjuga küberintsidenti, mille tagajärjel inimesed, asutused ja ettevõtted jäid ilma oma andmetest ja rahast või oli infosüsteemide töö häiritud. Tänavu esimese üheksa kuu jooksul on kirja pandud juba 4292 mõjuga juhtumit ehk 87 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
Samuti toob RIA toob kuuülevaates välja, et mitmeid olulisi e-teenuseid tabasid septembris katkestused. 5. septembril esines ligi pooleteise tunni jooksul tõrkeid Telia kõnesides, kusjuures umbes tunni jooksul oli häiritud kõnede tegemine hädaabinumbrile 112. Rikke põhjustas tarkvaraviga kõneside süsteemis.
7. septembril oli nelja tunni jooksul takistatud ID-kaartide väljastamine, sest nende sertifikaate ei saanud kehtivaks muuta. Probleemi põhjustas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) hooldustööde käigus tehtud seadistusviga. 17. septembri varahommikul tekkisid aga SMIT-i tuumikvõrgu hooldustöödel tõrked andmesideühendusega, mistõttu olid tundide kaupa häiritud paljud teenused – sealhulgas hädaabiteadete süsteem, mida Häirekeskus kasutab 112 kõnede töötlemiseks.
16. septembri hommikul oli Eestis ligi kahe tunni jooksul takistatud rohkem kui 200 veebilehe kasutamine. Muu hulgas ei avanenud mitmed olulised lehed, nagu riigi autentimisteenus tara.ria.ee. Probleemi põhjustas tõrge teenusetõkestusrünnete vastast kaitset pakkuva ettevõtte andmekeskuses. 26. septembri pärastlõunal ja õhtul esines aga häireid Swedbanki kaardimaksetes ja internetipanga töös.“
See on ju puhas kaos digiriigis, mis seletab sedagi, miks IT-sektor nii kehvasse seisu on sattunud. Aastaid elati vanast rasvast ehk endisest kuulsusest, mida käisid levitamas Kersti Kaljulaid ja Kaja Kallas, kuid millel polnud enam mingit tausta.
Ja selline riik jätkab e-valimistega?
Uued Uudised