21.03.2023
Kas selline ongi unistus Euroopast? Protestid Prantsusmaal.
Prantsusmaa pensionireform on paisanud sealse rahva valitsuse vastu, kes sõidab omaenda kodanike arvamistest julmalt üle. Nii on põhjust küsida: kas sellist Euroopat, kus rahvas võitleb oma õiguste eest tänavatel, me tõesti tahame (ja tahtsime 2003. aastal)?
Prantsusmaal tulid meeleavaldajad spontaanselt tänavatele esmaspäeva hilisõhtul pärast seda, kui Emmanuel Macroni valitsus elas üle kaks umbusaldushääletust, teatasid kohalikud meediakanalid.
Politsei informatsiooni kohaselt vahistati ainuüksi pealinnas Pariisis meeleavaldajate ja julgeolekujõudude kokkupõrgete ajal 101 inimest.
Uudisteagentuuri AFP reporterite sõnul süütasid mõned meeleavaldajad prügihunnikuid ja kähmlesid politseiga. Politsei vastas pisargaasiga.
Sarnastest sündmustest on teatatud ka teistes Prantsusmaa linnades nagu Dijon ja Strasbourg.
Neljapäevaks on kavandatud uued tööseisakud ja massimeeleavaldused. Näiteks ühistransport on mitmel pool seisma jäämas.
Prantsusmaa peaministri Élisabeth Borne’i valitsus elas esmaspäeval üle mõlemad umbusaldusavaldused, mis puudutasid otsust parlamendist mööda minna ja läbi suruda vastuoluline pensionireform.
“Rahvusassamblee 577-kohaline alamkoda lükkas ülekaalukalt tagasi parempopulistide ettepaneku umbusaldushääletuseks pärast seda, kui valitsus elas vaid üheksa häälega napilt üle varasema mitmeparteilise umbusaldushääletuse,” teatas parlamendispiiker Yael Braun-Pivet.
Asjatundjad olid ennustanud, et valitsus saab parlamendi toetuse kahekümne häälega ja seega oli tulemus valitsuse seisukohalt oodatust nõrgem.
Braun-Pivet kinnitas, et reform on seega nüüd parlamendis vastu võtnud ja vajab vaid presidendi allkirja. Seadust võidakse meedia andmetel üritada siiski kohtu kaudu vaidlustada.
Prantsuse opositsioonisaadikud esitasid reedel umbusalduseelnõu president Emmanuel Macroni valitsuse suhtes, kui see oli jõustanud vastuolulise pensionireformi ilma hääletuseta parlamendis. Peaminister Borne otsustas neljapäeval tugineda reformi läbisurumiseks põhiseaduse artiklile 49.3, mis lubas selle vastu võtta määruse korras ilma hääletuseta.
Otsus viis üleriigiliste rahvarahutusteni. (AFP-STT-BNS)
ERR: Veebiväljaanne Politico kirjutab, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron maksab pensionireformi elluviimise eest krõbedat hinda. Hiljutine uuring näitas, et Macroni populaarsus langes pensionireformi tõttu järsult.
Uuringufirma Ifop andmetel langes Macroni toetus viimase kuu jooksul neli protsenti. Alates 2022. aasta detsembrist on Macroni toetus langenud kaheksa protsenti, vahendas Politico.
Ifopi uuringu järgi pole nüüd 70 protsenti prantslastest Macroni tegevusega rahul. Macroni tegevuse kiitis heaks vaid 28 protsenti prantslastest.
“Peab minema tagasi kollaste vestide kriisi lõppu 2019. aasta alguses, et leida võrreldavat ebapopulaarsuse taset,” kommenteeris uuringut Prantsuse väljaanne Le Journal du Dimanche. Väljaanne tõi välja, et Macron on ebapopulaarne nii nooremate kui ka vanemate valijate seas.