Prantsusmaa langeb kolmanda maailma staatusesse pärast laastavate uute majandusnäitajate avalikustamist.
Prantsusmaa, mis oli kunagi üks Euroopa jõukamaid riike, on nüüd väidetavalt langenud “kolmanda maailma staatusesse” pärast seda, kui uued näitajad näitasid, et prantslased on nüüd ELi “teisel tasemel”.
Eurostati andmete kohaselt on riigi rikkus elaniku kohta kolmandat aastat järjest alla ELi keskmise ja langenud nüüd alla Küprose oma.
Viimased arvud maalivad karmi pildi – kui ELi keskmine on 100, siis Saksamaa on 111, Suurbritannia 99 ja Prantsusmaa vaid 98. Samal ajal on itaallased peaaegu täielikult neile järele jõudnud, kusjuures SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on 59 453 dollarit, võrreldes Prantsusmaa 59 683 dollariga.
Prantsuse endine kõrge riigiametnik Nicolas Baverez esitas Le Figaros hukkamõistva hinnangu: „Meie riigist on saanud Euroopa Argentina. Prantsusmaa on suletud põrgulikku spiraali, mis viib ta kolmanda maailma staatusesse.“
2026. aasta eelarve, mille Prantsuse parlament esmaspäeval vastu võttis, on pakkunud vähe põhjust optimismiks nende seas, kes loodavad eelarvedistsipliinile.
Peaminister Sebastien Lecornu valitsus on otsustanud kulude kärpimise asemel makse oluliselt tõsta, lisades jõukate leibkondade koormusele 6,5 miljardit eurot (5,6 miljardit naela) ja ettevõtete maksudele 7,3 miljardit eurot (6,29 miljardit naela).
Avaliku sektori kulutused, mis juba ületavad 1,7 triljonit eurot (1,46 triljonit naela) ja on riigi rikkuse osakaalu poolest arenenud maailmas üks kõrgemaid, kasvavad sel aastal veel 38 miljardi euro (32,79 miljardi naela) võrra.
Maksutulud peaksid ulatuma 43,9 protsendini SKPst – võrreldes varasema 43,6 protsendiga.
Prantsuse valitsus seadis algselt eesmärgiks vähendada eelarvepuudujääki 5,4 protsendilt 4,7 protsendile kulude kärpimise abil.
Selle muudetud viie protsendi eesmärk sõltub nüüd peamiselt kõrgemast maksustamisest, samal ajal kui 3,4 triljoni euro (2,93 triljoni naela) suurune riigivõlg jätkuvalt kasvab.
Kriitikud on väitnud, et eelarve sisaldab just neid koostisosi, mis vastutavad Prantsusmaa hiljutiste majanduslanguste eest, sealhulgas kõrgendatud maksustamine, veelgi suuremad avaliku sektori kulutused ja kasvav võlg puudujäägi katmiseks.
Allikas: GBNews
“Kolmas maailm” on Prantsusmaast saanud ka migrantide tohutu massi tõttu, paljude arvates käib riigis juba ammu “varjatud kodusõda” terrorismi, sisserändetaustaga kuritegevuse ja kultuurkonfliktide raames.