01.01.2019
Võiks ju võtta kuulda näitleja Merle Jäägeri ettepanekut ja näha presidendi aastapäevakõnes ainult positiivseid momente, kui need sõnad poleks sisutühjad ja õõnsad.
President Kersti Kaljulaid rõhutas Pärnus peetud aastavahetuse kõnes eesti keele edasikandmise tähtsust, samuti ärgitas ta märkama neid, kes vajavad abi, ning neid aitama. Kõik on justkui õige, aga…
Just aastavahetuse eel sai kogu Eesti teada, et aasta jooksul anti sissetoodud töölistele 22 000 tööluba, kusjuures tegu on Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast pärit inimestega. Selline arv venekeelseid inimesi muudab nii Eesti ühiskonna, eriti aga veel töökeskkonna venekeelseks ja tõrjub eesti keele senisest veelgi rohkem tahaplaanile.
Tartu Postimees kirjutab otse 1. jaanuaril loo “Tartlased kaebavad ingliskeelse teeninduse üle”, mis lõpeb lausega “Chez André restoran kommentaari anda ei soovinud ning Georgian Kitcheni juhataja kõneles inglise keeles ega saanud ajakirjaniku küsimustest aru.” Loost tuleb välja, kuidas külastaja palus ühes roas seeni mitte kasutada, kuid lauale toodi ikkagi seentega roog, sest personal ei saanud lihtsalt eestlasest kliendi jutust aru. Ja see sünnib meie Eestimaal, rahvusriigis!
President meenutas, et algav aasta on eesti keele aasta. “Kuulata ja öelda, vaielda ja nõustuda või mitte nõustuda on ikka kõige parem oma emakeeles. Viited Tammsaarele, Lutsule ja Kivirähkile on üheselt arusaadavad ainult meile endile,” rääkis ta. Kulla riigipea, ega “Tõe ja õiguse” ning “Kevade” meenutamine eestlust hoia, kui selle raamatu lugejad Soomes tööd rügavad, ja Kivirähk on nagunii oma südameideoloogiaks vasakliberalismi valinud!
Presidendi eesti keele kaitsmine näebki välja selline, et tehakse palju avalikkusele mõeldud üritusi, mis peaksid näitama emakeele õitsengut, aga kui eestlane astub Maximasse, siis ei saa ta eesti keeles midagi küsida, “Valgus Kadriorus” ürituse ajal jääb tunne, nagu viibiks Moskva Gorki pargis, ja aastavahetusel kell 23 kõmas kogu Tallinn Lasnamäe ilutulestikust – Jüri Ratase ja Kersti Kaljulaidi “omad inimesed” tähistasid uue aasta saabumist Moskva, mitte Eesti järgi.
“Meil läheb objektiivselt võttes järjest paremini,” rääkis president Samas räägiti just 18. detsembri uudistes: “Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal 22,6 protsenti Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,6 protsendipunkti.”
Presidendi amet pole mitte selleks, et ta räägiks ilusaid sõnu, millel pole mingit alust, või vahendaks kaugete võimude soove ja manitsusi. Kersti Kaljulaid jätkab paraku Toomas Hendrik Ilvese liini, kus muu maailm on “oma”, omad tunnevad ennast üha võõramana ja riigi elu aluseks pole mitte oma rahvusriigi, vaid suure Liidu huvid. Kuni president näeb eestluse püsimist eesti keelt purssivate mustanahaliste või venekeelsete toel, pole “Tõel ja õigusel” pikka pidu.