Presidendi mure valgevenelaste pärast on õigustatud, aga ükskõiksuses pole midagi uut

Liberaalses maailmas on kombeks teha suuri sõnu ja üldjuhul sinnapaika asi jääbki, ning selles kontekstis tuleks vaadata ka Eesti presidendi muret Valgevene poliitvangide pärast, õigemini tema sõnu ükskõiksuse kohta.

BNS vahendab: President Alar Karis ütles Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks tehtud avalduses, et ligi 900 inimese poliitvangistuses pidamine on ühe Euroopa riigi kohta sügavalt kahetsusväärne ja kurb.

Karis rõhutas, et Eesti ei tohi unustada ega jätta märkamata kodanikuühiskonna esindajate represseerimist ja tagakiusamist, poliitilisi kohtuprotsesse, kodanikuühenduste ja vaba meedia hävitamist Valgevenes, mis saab kahjuks aina vähem tähelepanu.

President Karisel on õigus, kuid siiski tuleks seda muret vaadata laiemas pildis. Myanmaris toimus selle aasta alguses verine riigipööre, mille järel alustasid lääneriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid tavapärast “hukkamõistu”, mis sel korral oli eriti äge – ja mis on nüüd sellest kõigest saanud? Myanmari osas valitseb vähemalt meedias täielik vaikus.

Kui USA viis oma väed Afganistanist välja ja islamiäärmuslik Taliban seal võimu haaras, läksid asjad veelgi hullemini – suur osa sellest eelnimetatud seltskonnast on pärast “muret ja hukkamõistu” alustanud koostööd Talibaniga, saates raskustes riigile raha ja materiaalset abi. See, et riigis inimesi tänavatel maha lastakse ja naised on maha surutud, ei meenu enam kellelegi. Ka Eesti valitsus eesotsas välisminister Liimetsaga on ennast samale talibanlikule lainele häälestanud.

Ja veel üks meeldetuletus – Riigikogu 21 liiget (enamasti EKRE saadikud) esitasid oktoobris parlamendile avalduse eelnõu, mille eesmärk on rahvusvaheliselt mõista hukka venestamispoliitika nii soome-ugri kui ka kõikide teiste põlisrahvaste vastu Venemaal. Reformi- ja Keskerakonna saadikud hääletasid eelnõu maha, sotsid ja Isamaa jätsid hääletamata.

Miks imestada, kui valgevenelaste suhtes ollakse ükskõiksed – seda ollakse ka Venemaa väikerahvaste, Hiina uiguuride ja tiibetlaste, afgaani naiste ja paljude teiste osas. Liberaalne Lääs ongi selline – aktiivne hukkamõistja, kuid tegude vältija.