Neljapäeval jättis president välja kuulutamata nn kirikute seaduse ja see oli kahtlemata väga hea, sest juhtunu paneb inimesed järele mõtlema selle üle, mis tegelikult juhtunud on.
Võib julgelt öelda, et enamik eestlastest kardab ja vihkab putinistlikku Venemaad, seepärast lähevad nad kohe kaasa mistahes algatusega, millega piiratakse suurvene šovinismi mõju Eestis, mõtlemata, kuidas mõned seadusemuudatused võivad muuta ka elu seda poolt, mis jääb Eesti-Vene suhetest välja.
Uudistes on hoiatustegur ära märgitud: „Mitmetähenduslik välissidemete keeld tekitaks õigusvaidlusi ning võib viia selleni, et samamoodi saab hakata piirama kõigi ühingute, sealhulgas erakondade vabadusi,“ märkis riigipea.
Totalitarismis on see väga tavaline, et kruvide kinnikeeramist alustatakse nendes kohtades, kus on oodata kogu ühiskonna toetust, ja kui pretsedent on loodud, siis saab vabadusi juba lihtsamalt vähendada, ühiskond on teatud määral juba kaasosaline ega saa enam väga protesteerida. Ja liberaalne Euroopa Liit kaldub ikka väga vabaduste piiramise poole.
Teine oluline moment on selles, et ühe kiriku siseelu hakkasid reguleerima inimesed, kes tegelikult ei jaga kirikute alluvussuhetest suurt midagi, nad võtavad religiooni samamoodi nagu poliitikat. Eriti naeruväärne on see, et seaduse algataja oli sotsialist Lauri Läänemets – vasakpoolsed on läbi ajaloo olnud religiooni vihkajad ja represseerijad.
Religiooni ei saa poliitiliste seadustega reguleerida. Vaevalt et moslemimigrante täis Euroopas õnnestuks poliitilise seadusega keelustada näiteks šariaadiseadused.
Sotsiaalmeedias on välja pakutud üks huvitav võrdlus. Teatavasti sai mõne aja eest Kaja Kallase valitsuselt Eesti kodakondsuse üks Vene liberaal, meediast tuntud Andrei Kuzitškin. Kujutage nüüd ette, et mõnes vasakvalitsuses pakutaks talle haridus- või kultuuriministri kohta (nagu globalist Kristina Kallasele) – mida aga teab üks vene mees üldse eesti kultuurist?
Täpselt sama on ka Lauri Läänemetsa või Igor Taroga – mida teavad nemad kirikute ja koguduste siseelust ja alluvussuhetest? Jah, nad võivad ise arvata, et teavad, ehk on seda teemat isegi guugeldanud, aga nad ei tea grammigi seda, mida tähendab Kuremäe nunnale religioosne seotus. Ja terve Eesti valitsus on täis inimesi, kes “arvavad”, et nad teavad mingist valdkonnast midagi. Eriti naeruväärne on ju Hendrik Johannes Terrase määramine põllumajandusministriks – nagu oleks mister Bean valitsusse võetud.
Kuna president jättis seaduse välja kuulutamata, siis on inimestel veelkord võimalik järele mõelda selle üle, mida poliitikas tegelikult tehakse ja millised võivad olla selle tagajärjed. Üks hoiatus kõlab väga selgelt: kui Kuremäe kloostrit hakatakse jõuga sulgema, siis Kreml ei pea tegema mitte kui midagi – nii siinsete kui piiritaguste venelaste jaoks on usk sedavõrd tähtis, et nunnade kaitseks lähevad nad liikvele. Edasi on meie otsustada, kas me tahame ise uut pronksiööd tekitada. Putinistlike tegelaste mõjutustegevust saab tegelikult efektiivselt piirata ka juba kehtiva seadusandlusega, mida ongi juba palju tehtud.
Kogu lool on veel üks nüanss: kui Gruusias võeti vastu nn välismõjude seadus, millega pandi välismaise rahastusega organisatsioonid seda rahastust deklareerima, siis karjusid Eesti võimupoliitikud, eriti välisminister Margus Tsahkna, hirmsa häälega, samas aga on nn kirikute seadus olemuselt samuti “välismõjude seadus”.
Uued Uudised
Samal teemal: President toetas EKRE seisukohti: riigipea jättis välja kuulutamata kirikute ja koguduste seaduse