22.07.2021
Kaimar Karu – mees, kellest ei saanud rahvuskonservatiivi, kuid kes arvab, et teab rahvuskonservatiividest kõike.
Eesti presidendivalimised kolistavad mööda kive ja kändusid – kord pole sobivaid kandidaate, kord ei saa valijamehed valimisega hakkama, kord valitakse süsimust hobune, õigemini eesel, ühesõnaga nalja kui palju.
Seekord üks hea kandidaat Henn Põlluaasa isikus on, aga tema “nõrgaks küljeks” on see, et ta pole globalist, seega ta padupunasele ja vikerkaareliberaalsele leerile ei sobi, sestap on nüüd kandideerimine vabaks lastud – tulla võib igaüks, kes saab Käsmu kalakastide tõstmisega hakkama ja jääb Tõllu manöövrites ellu.
Delfi annab teada, et “Kaimar Karu saatis Ratasele ja Kallasele sõnumi, et on valmis presidendiks hakkamist arutama”. Kuna uudis pole Delfi Faktikontrolli kaudu tulnud, ei saa seda isegi mitte naljaks pidada.
Kui võtta seda võimalust tõsiselt, siis Kaimar Karus pole küll midagi, mis võiks temast sobiva presidendikandidaadi teha – tuleb Kersti Kaljulaid vol2. Sellise arvamuse puhul pole mängus EKRE pettumus selles omaaegses ministris, vaid ta ei sobi ka tegelikult poliitikasse, sest pole veel õppinud poliitika toimimist.
Kui erakond kutsub inimese ministriks, siis eeldatakse, et too viib ellu ka tema agendat, mis on vajalik valijatele antud lubaduse täitmiseks. Kaimar Karu seda ei mõistnud, ta arvas, et poliitilise ministri töö on sama, mis töölepinguga ametniku oma, pluss võimalus “teen-mis-tahan”. Kui aga minister erakonnaga ühel lainel pole ja teda ei aita, siis pole tema koht ka valitsuses.
Kaimar Karul puudub täielikult arusaam (vähemalt tollal puudus, nüüd on ta ehk midagi õppinud) poliitika toimimisest ja seetõttu ei kõlba ta ka riigipea ametisse. Eesti saaks lihtsalt uue Kaljulaidi, kes ei jaga midagi sellest, mida üks president peab tegema.
Karu puhul mängib kindlasti oma rolli ka kibestumus rahvuskonservatiivide vastu, kes ta välja praakisid, ja nagu näitab tema pöördumine Jüri Ratase ja Kaja Kallase poole – ta tahab võimuliidu, mitte kogu ühiskonna presidendiks. Eesti ei peaks kolmandat korda presidentidega ämbrisse astuma.
Või siis tulebki presidendiamet teha kättesaadavaks kõigile ehk siis kandideerida võib ka Jevdokim Jugajuks Kapa-Kohilast…