05.06.2019
Demonstratiivselt vaba sõna levitav president Kersti Kaljulaid avaldab sel teemal pidevalt vastuolulisi mõtteid, jättes kahtluse, et tema jaoks on sõna vaba vaid ühele osale ühiskonnast.
“Meil on arusaam, et meil on absoluutne sõnavabadus. Aga oht vabadusele seisneb selles, kui seda kuritarvitada. Varem või hiljem saab sellest kõigil kõrini ja siis hakatakse nõudma reegleid ja norme,“ rääkis president venekeelsele raadiojaamale. „Senimaani on see püsinud kodusel kasvatusel, mida me tahame seadusega reguleerida. Aga niipea, kui sa paned seadusesse kirja, et ei tohi maha sülitada, siis kõik teised ebaviisakad asjad muutuvad justkui legitimeerituks. Me ei jõua kõiki asju ära reguleerida ja ei taha ka. Sestap peavad osad asjad jääma ühiskondliku komberuumi osaks. Ma olen seda meelt, et meie seadusandlik raamistik on piisav, et sõna oleks vaba, aga juhul, kui me võtame ka vastutuse.“
Samas saates kordas ta ka oma kulunud mantrat, et Eesti on väike ja edukas digiriik.
Tegelikult on selles väites vaid pool tõde – Eesti on väike. Aga edukas digiriik pole ta enam ammu – paljud teised riigid on teinud sel alal suuremaid edusamme, kuid presidendil ja tema mõttekaaslastel meeldib elada ikka minevikus.
Ratsutame selle eduloo seljas, et oleme e-riik, aga lõpmatuseni sellega ei ratsuta, märkis just tänasel Riigikogu Toimetiste esitlusel ka Riigireformi üks initsiaatoreid Raivo Vare.
Kogu tema jutu ridade vahele oli mitte kuigi hoolikalt peidetud kriitika rahvuskonservatiivide suhtes, otseselt kasutas ta juhust kritiseerida TRE-raadiot ja parteimeediat üldisemalt, jättes loomuldasa kritiseerimast vohavat valet ja vihakülvamist peavooluajakirjanduses, millest hiljutine skandaalne näide oli Õhtuleht oma pahatahtliku libauudisega Martin Helme suvemaja ehitusloast.