Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

President idealiseeris oma kõnes naisepeksjat

-
25.02.2020
Kersti Kaljulaid
© Scanpix.

President Kersti Kajulaid tõi oma Eesti Vabariigi sünnipäeval Viljandis peetud järjekordses lõhestavas dotseerivas vihakõnes välja Tammsaare „Tõe ja õiguse“ motiivid, kuid läks kujundeid ja paralleele otsides nii hoogu, et pani eeskujuks meie rahva tüvitekstist tuntud kangelase Andres Paasi, kes oli teadupärast egoistlik, huumorisooneta naisepeksja ja tuim töörügaja.

Mäe Andrese heroiseerimise kõrval saab presidendilt koosa Oru Pearu, kes Tammsaare käsitluses on oma riugaste kõrval tegelikult südamlik mees ning kes meie kirjandusklassikas asub kõrvuti Joosep Tootsiga. Millegipärast on aga Toots üldsuse silmis saanud positiivse ning Pearu, vastupidi, negatiivse oreooli.

Oru Pearut püüabki rehabiliteerida äsja presidendilt ordeni saanud „Tõe ja õiguse“ režissöör Tanel Toom, kes oma filmi lõpus jõuab sinnani, et positiivsed ja negatiivsed kangelased on justkui märkamatult rollid vahetanud. Seda on tunnistanud filmi ilmumisjärgsetes intervjuudes ka Tanel Toom ise, kuid meie targal riigipeal on see jäänud märkamata.

„Võib-olla mõnigi mõtleb pärast filmi vaatamist, et Pearu on äkki normaalsemgi mees ja hakkab sündima rohkem Pearusid,“ on Toom avaldanud Postimehele. Loodetavasti ei võta Kaljulaid seda teada saades noorelt loojalt ordenit tagasi… Küll aga on seesama president andnud ordeni naisterahva kallal vägivalda tarvitanud Tiit Ojasoole, kellelt tellis kunagi muuseas ka pingviinide paraadi kultuuriprogrammi.

Nii või teisiti on Kaljulaid kinni klišees, et Andres on üdini tore ja töökas mees ja võrdleb teda mineviku- ja opositsioonipoliitikutega, Pearu on aga tema silmis vastik tülinorija ning võrdleb teda EKRE-ga. Ei tahaks uskuda, et presidendil puudub funktsionaalne lugemisoskus, kuid pigem on selline lähenemine just nimelt populistlik.

Siit avaldub presidendina ammu läbikukkunud Kaljulaidi järjekordne kahepalgelisus, kes marsib Riigikogu saalist välja, kui ministrikandidaadile fabritseeritakse kahtlus perevägivallas ning toob rahvale eeskujuks kirjandustegelase, kes tapab tööga oma esimese naise, kiusab oma rasedat kaasat kõrgeid seatõkkeplanke uksele seades, peksab lapsed kodust välja ning karistab armukadedusest füüsiliselt oma teist naist.