President ja peaminister versus välisminister – Eestil on selgrootu võimuladvik

President Kaljulaid määras Valgevenesse uue saadiku ja peaminister Kaja Kallas kiitis selle heaks, kuid nüüd annab välisminister Liimets teada, et kogu asi jääb ära.

ERR-i varasemast loost “Liimets jäi uue Minski suursaadiku tuleviku suhtes ebamääraseks” selgub siiski, et välisminister oli alguses samuti suuresti Kaljulaidi-Kallase projektiga nõus, lahkhelid olid detailides.

Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul ei saada Eesti Valgevenesse uut suursaadikut – Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos kirjutab Liimets, Valgevenesse uue suursaadiku saatmine oleks sobimatu, kuna Eesti ei pea Lukašenkat legitiimseks riigijuhiks ja volikirja esitamine tavapärases korras oleks tõlgendatav Eesti seisukoha muutusena.

Juuli alguses nimetas president Kersti Kaljulaid ametisse uue Valgevene suursaadiku Jaak Lensmenti, kes peaks volikirja andma üle Valgevene presidendile Aleksandr Lukašenkale.

“See oleks täiesti sobimatu, sest Eesti ega ka Euroopa Liit ei tunnista möödunud aasta augustis massiliste võltsimiste tähe all toimunud Valgevene presidendivalimiste tulemust,” kirjutas Liimets.

Liimetsa sõnul on Eestil neli valikut ehk kas minna edasi tavapärases korras, vähendada Eesti esindatuse taset ajutise asjuri nimetamisega, jätta volikiri üle andmata ja jätta suursaadik tööle enda pealinna või jätta edasised sammud astumata ning jätkata saatkonna vähendatud koosseisuga.

Kõik see, millest kirjutab Liimets, oli teada juba enne Kaljulaidi otsust ja Kallase heakskiitu, kuid asi tehti algselt ikkagi ära, sest saadik pandi paika. Nüüdne taganemine aga näitab valitsuse selgrootust – see otsus, et suursaadikut Valgevenesse ei tule, pidanuks tulema kohe ja kõhklematult.

Juhtum näitab, et valitsusel ja presidendil pole oma otsuste tagajärgedest mingit arusaama olemaski. Ei sooviks seda rõhutada, aga tegu on kolme naispoliitiku lahmimisega – kui Kaja Kallas kiitis naiste valitsemist, siis tuleks seda ka tegudega tõestada, mitte kolistada mööda ämbreid.