President Karise aastapäevakõne rõhutas olulisi puudujääke omariikluses, sealhulgas sündmuse katastroofilist langust, kuid selle paljastamisega ei läinud ta lõpuni.
BNS vahendab: “President Alar Karis rõhutas teisipäeval Eesti vabariigi 108. aastapäeva kõnes, et tuleb leida tee rahvastiku vähenemise peatamiseks, ning kuigi laste saamine on sügavalt isiklik otsus, on see ka ühiskondlikult äärmiselt oluline.
Karis meenutas, et möödunud aastal sündis Eestis 9092 last. “Mitte kunagi viimase saja aasta jooksul pole meid nii vähe sündinud. See on valus tõde: meid jäi aastaga vähemaks terve Põlva linna jagu rahvast. Tegemist pole pelga hetkevirvendusega. Kui me seda suunda muuta ei suuda, on juba kahe põlvkonna pärast meid järel vähem kui miljon,” ütles Karis.”
President rääkis üksindusest (muide, selle näiteks on aastakümneid vasakpoolsete valitseda olnud Rootsi, kus suurem osa ühiskonnast on üksildane), ta rääkis majandusoludest, ärevatest aegadest, vajalikust turvatundest jne – kuid märkimata jäi Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside roll üldises allakäigus. Tõsi küll, vihjeid sellele oli.
Kui Kaja Kallas võimule tuli ja oma säästupoliitikat alustas, tehti esimesed kärped just laste ja perede arvelt ning see poliitika on aastaid jätkunud – kõik halb, nagu maksutõusud, on suunatud just nende pihta. Samas alatas minister Erkki Keldo lausa viisaastakuplaani viljatute seksuaalvähemuste priviligeerimiseks.
Muidugi on karjääri tegemine ja laste sünnitamine naiste (ja nende meeskallimate) sügavalt isiklik otsus, aga Kaja Kallas kujundas naiste karjääri ja lastest loobumise lausa ideoloogiaks, teatades, et naised polevat “jalgadega sünnitusmasinad”.
Presidendi kõnest ei tulnud eriti välja ka sündimuse pidurdumise ideoloogiline taust: sooideoloogia, marufeminismi ja homoagenda õitseng liberaalses Eesti riigis; hüsteeriline kliimavõitlus, mille tagajärjel kardavad noored elada; “tsahknate” õhutatav sõjaootus, mis lubab tuumasõja lähemale tuua; noorte naiste sees levitatav hirm ja vastumeelsus “ahistavate” meeste vastu jne, jne.
Lapsi on Eestis alati saadud, ka kõige raskematel aegadel, seekord aga on pisut teisiti, lastest hoidumine on ideoloogilise rünnaku tulemus – ja samas propageeritakse odavtööjõu sisserännet.
Kogu riiklik poliitika, kõik see, mida praegune võimuliit hoolega lammutab, haridusest kultuurini, riigikaitsest suveräänsuseni, on loonud olukorra, kus eestlased on väljasuremiskursil. Presidendi kõne rõhutas olukorra katastroofilisust, kuid jättis palju varju. Täpsemalt räägiti muredest ja lahendustest tõrvikurongkäigu kõnedes.
Uued Uudised