BNS vahendab president Kaljulaidi kõnet 14. juunil presidendi roosiaias toimunud üritusel, mälestamaks küüditamiste ohvreid ja tähistamaks Eesti Memento Liidu 30. aastapäeva.
“Teie ise, kes te olete läbi käinud hirmu ja õuduste rajad, hakkasite sildu looma ja valede ning vaikuse müüri lõhkuma,” lausus president Kaljulaid ning lisas, et seda vaikimise ja salgamise müüri tuleb lõhkuda igal ajal ja igasuguse kurjuse puhul: “Olgu see koduseinte vahel toimuv kurjus, verbaalne pahatahtlik sõnakasutus või midagi veelgi tõsisemat. Me ei tohi jätta seda kunagi ega kusagil tähelepanuta, me ei tohi sellest vaikida.”
“Koduseinte vahel toimuv kurjus, verbaalne pahatahtlik sõnakasutus” – seda ei saa kuidagi seostada 14. juunil 1941 toimunuga, kus kurjus oli pärit väljapoolt kodu ega kasutanud sõnu, vaid relvi.
Riigpea on seega taas rünnanud üht poliitilist jõudu, suutmata isegi sadade inimeste jaoks tänaseni traagilisel päeval suud pidada ja viha õhutamata jätta – mida muud see on, kui kellegi peale näpuga näitamine ja tema seostamine tõeliste pimedusejõududega, kes tulid mujalt ja keda toetasid siin juunikommunistid, mitte rahvuslased, kes läksid hoopiski metsavendadeks.
Eestil ei ole presidendiga üldse vedanud, kui ta ei suuda tõesti enam vihkamist tagasi hoida.