22.08.2019
Kas president Kaljulaid on kunagi seda kohta külastanud?
Taasiseseisvuspäeval esitatud kõnes rääkis president neljast eestlasest, kes olid vaprad ning andsid allkirja Balti apellile, kuid tegi seda oma eesmärkide tutvustamise nimel.
Uued Uudised toovad riigipea kõnest välja neli lõiku, millest igaühes on mainitud Mart Niklust.
Eestist andsid allkirja neli meest – Mart Niklus, Enn Tarto, Endel Ratas ja Erik Udam. Ja keegi ikkagi kuulis, pani tähele, võttis selle väikese sädeme, mis näitas – Balti riigid ei ole leppinud, unustanud, alla andnud. Ja puhus sellest leegi. 23. augusti õhtul räägiti Balti apellist juba Ameerika Hääles ja Vaba Euroopas, New York Times avaldas selle 25. augustil.
Aeg pärast Balti apelli avalikustamist oli vabadusvõitlejatele ränk. Mart Niklus arreteeriti 1980., Enn Tarto 1983. aastal. Mõlemad mehed vabanesid 1988. aastal.
Enn Tarto, Mart Niklus, Endel Ratas ja Erik Udam võtsid isikliku riski ja teadsid, et tõenäoliselt kaotavad nad selle vähesegi, mis tollal „normaalsele“ inimesele kättesaadav oli. Sest nad ei tahtnud olla „normaalsed“. Leppijad. Vaikijad.
Ja üks esimesi niite ses õrnas mustris, mis tänaseks juba 15 aastat täielikult arvestab ka meie huvidega, kooti 1979. aastal Tartus Vikerkaare tänaval, Mart Nikluse kodus.
Presidendi kõne toetus suuresti Mart Niklusele ja seetõttu tundsid Uued Uudised huvi, millised on vabadusvõitleja enda kogemused kohtumistest riigipeadega, sealhulgas ka eelnimetatud Kersti Kaljulaidiga.
“President Kersti Kaljulaidiga ma tutvunud või seni kohtunud pole,” vastas Mart Niklus. “Tunnen ennast ebameeldivalt nn prominentide ja lähimineviku kommunismiehitajate seltskonnas. Pealegi möödus 20ndal skp. 61 aastat minu esimesest arreteerimisest poliitilistel motiividel KGB-laste poolt. Olen 23. augustil kutsutud Eesti Vabariigi välisministeeriumisse Tallinnas, kuhu lähen teistsuguste tunnetega.”
Nii et kuigi president räägib oma kõnes palju Mart Niklusest, siis isiklikult temaga suhelda ta pole soovinud. Enn Tartoga ta siiski taasiseseisvuspäeval kohtus.
Kui Eestis on veel olemas paar sellist vaprat eakat vabadusvõitlejat, siis oleks riigipea poolt oluline (ja viisakas) selliseid mehi näost näkku tunda, eriti kui oma kõnes veel neile toetutakse. Ja veel poliitiliselt laetud kõnes, kus Mart Nikluse nimi käib läbi koos kaljulaidiliku tulevikunägemusega “Õigust minna ja tulla, tulla koos armsaks saanud, aga teisest kultuurist sõpradega, mujal loodud suhetest sündinud ja teise nahatooniga lastega.”
Kaljulaidi kõne algaski Balti apelli meenutamisega, aga jõudis ikkagi multikultuursuse ja globalismi ülistamiseni. Selle nimel küll nõukogude võimu vastu ei võideldud, et Eesti saatus taas mujal otsustatakse.