08.07.2021
Eestil pole juba pikemat aega presidentidega vedanud.
President Kaljulaidi otsus määrata Valgevenesse uus suursaadik on leidnud hukkamõistu isegi tema liitlaste leeris.
President allkirjastas 6. juulil otsuse, millega nimetas ametisse uue Eesti suursaadiku Valgevenes. Senise suursaadiku Merike Kokajevi lähetus pidi lõppema 31. juulil.
Eelmise valitsuse välisminister Urmas Reinsalu leiab, et Eesti riigi käitumine praegu Valgevenesse suursaadiku määramisel on vähemalt pime ja rumal tegu ning suur vastutulek Lukašenko inimvaenulikule režiimile, samuti taunib suursaadiku määramist europarlamendi liige ja endine välisminister Urmas Paet.
“Sellega tuleks oodata kuni uue legitiimse presidendi ametisse astumiseni Valgevenes. Teatavasti Euroopa Liit ei tunnusta Lukašenkot presidendina. Seega pole talle võimalik ka uue saadiku volikirju esitada. Seda enam, et Leedu on praegu Valgevene režiimi korraldatud hübriidrünnaku all, milleks kasutatakse põgenikke,” märkis Paet.
“Muidugi mingi vahetu diplomaatiline esindus on vajalik, aga kui meie suursaadiku volitused raugevad, oleks selleks täiesti piisanud ajutisest asjurist, kes oleks saanud kohustusi täita ilma Lukašenkale oma volikirju üleandmata,” lisas Urmas Reinsalu.
Eesti liberaalse võimu tegevus on juba sedavõrd mõistlikkuse piiridest väljunud, et seda ei kritiseeri enam ainult EKRE, vaid ka presidendi ja peaministri enda liitlased. Mõistis ju näiteks reformar Ants Laaneots hukka kaitsekulude kärpimise (kuigi ajas selle hoopis opositsiooni kaela), Paet on olnud rahulolematu Eesti jätkamisega 17+1 formaadis, nüüd saab äpardunud president kriitikat Valgevene pärast jne – ALDE juhitav Eesti läheb omadega rappa.