24.01.2019
Kaljulaidi lembehetk globalist Macroniga, kes Taanis visiidel olles väitis võõrustajatele, et taanlasi ja prantslasi polevat olemas, on vaid eurooplased.
Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi suur viga on see, et ta räägib olukorra, mis võiks olla, olukorraks, mis on.
Konverentsil «Eesti riigikeele sajand» neljapäeval esinenud riigipea Kersti Kaljulaidi sõnul mõistab ta neid inimesi, kes on praegu mures ja kellele kangastuvad needsamad pildid 1970-ndatest, kui siia tuli kümnete tuhandete kaupa tuli teistkeelseid inimesi.
“Meie inimestel on mure, kas see kõik kordub jälle. On tähtis, et me teeksime vahet – täna kontrollime meie neid tingimusi, mis on eesti keelel siin Eestis, 70-ndatel me seda kontrollida ei saanud. Täna on meie enda teha, kuidas eesti keelel läheb, milliseks kujuneb eesti keele kasutajate hulk proportsionaalselt meie kogu rahvastikust. Oleme neis otsustes vabad ja ei eksisteeri ühtegi välist tegurit, mis neid otsuseid mõjutaks,” ütles president.
See jutt ei vasta paraku tõele. Eestlased ei kontrolli olukorda – nii näiteks on võimukoalitsioonis Keskerakond, kelle võimulolek sõltub täielikult venelaste häältest, mistõttu annab valitsus massiliselt Yana Toomi, Mihhail Kõlvarti ja Lasnamäe osakonna survele järele ning võtab vastu Eesti venestumisele viivad otsuseid, nagu näiteks kakskeelsed koolid, mis tähendavad sisuliselt eesti lastele vene keele õpetamist.
Jüri Ratas ei julge hukka mõista ei küüditatute mälestuse mõnitajaid ega integratsiooni musternäidise Deniss Metsavase võimalikke järeltulijad, tema ajal hakati ka pronkssõduri juurde viima pärgi sildiga “Eesti rahvalt!” See näitab, et valitsus annab venelastele igas asjas järele ja ega nood ometi eesti keelt kaitse!
Eesti keelt ei kaitse ka Kaljulaid ise – egas siis neegrite ja venelaste nimetamine eestlasteks ole keele kaitse. Ükspuha kui hästi võõrad eesti keelt ka ära ei õpiks, pole nemad selle edasikandjad, ja seda ühel lihtsalt põhjusel – neil on oma emakeel.
President väidab, et Eesti kontrollib nüüd ise eesti keele kasutamise tingimusi. Taas – ega kontrolli küll! Või siis pole eestlaste multikultuursusele suunatud osa sellest huvitatudki. Meil on üha enam teenindajaid, arste, õppejõude ja teisi, kelle kohuseks oleks eesti keelt hoida, kuid kes suhtlevad vene ja inglise keeles – riigikeel pole paljudel ametikohtadel enam oluline.
Eesti keelt reedavad ettevõtjad, kes veavad niigi venekeelsesse töökeskkonda aina odavat slaavi tööjõudu juurde; ülikoolid, kes muutuvad inglisekeelseteks; poliitikud, kes räägivad kakskeelsusest. Eesti keele otsene vaenlane on Eesti 200 ja Kristina Kallas, kes on öelnud, et avatud rahvuslus peab muutuma vähem etniliseks.
Vale on ka see, et ei eksisteeri ühtegi välist tegurit, mis neid otsuseid mõjutaks – mis asi on siis rändepakt? Ka Euroopa Liit oma kvoodipagulaste ja üle Vahemere tulijatega kummitab juba pikemat aega liikmesriike. Temale alistujad on oma maad (nagu Soome) vägistajaid ja muidusööjaid täis vedanud ja tekitanud Oulu massivägistamise ning palju teisi kuritegusid.
Eestlasi on 900 000, venekeelseid laias laastus 300 000 – me oleme niigi tugeva surve all ja iga täiendav migrandikogukond, nagu 600 inimeseni kasvanud nigeerlased, panevad eesti keele surve alla. Keele õpetamine teistele ei vii seda edasi, kui põlisrääkijad tahaplaanile surutakse.
Kaljulaid võiks oma truude imetlejate juurest minna nende inimeste juurde, kes ütlevad, et täna võitlevad Laulva revolutsiooni sõdurid täpselt samade asjade eest, mis 1987-1991. aastatel, kuid Moskva asemel on Brüssel ja suveräänsus on taas kadumas. Ja mis kasu on presidendi väitest “täna kontrollime meie neid tingimusi, mis on eesti keelel siin Eestis, 70-ndatel me seda kontrollida ei saanud”, kui eelmisel aastal tuli sisse 22 000 slaavi töölist, sama palju kui NLiidu migratsiooni tippaastatel.
Kaljulaid lihtsalt uinutab eesti rahvast, et too ei ärkaks enne, kui juba hilja on midagi muuta.