26.09.2021
Riike muudavad elamiskõlbmatuks pidevalt sõdivad rahvad, kellel ei jää aega niisutuskanaleid rajada. Lõuna-Sudaan on näiteks sõdinud kogu iseseisvusaja.
President Kaljulaid levitab valesid ja pooltõdesid kliimamuutuste ja selle tagajärgede kohta, ning seda lausa rahvusvahelisel tasemel.
“Me oleme viimastel aastatel näinud ilmast tingitud katastroofide sageduse ja tugevuse kasvu üle terve maailma. Need on põhjustanud miljonite inimeste ümberasumise ja rände, mis on selge märk, et kliimamuutus juba mõjutab meie julgeolekut. Ja me ei saa seda ignoreerida, see nõuab meie ühist tähelepanu ja tegutsemist,” rääkis president Kaljulaid julgeolekunõukogu istungil.
Ta rõhutas ka, et me ei tohi tähelepanuta jätta neid, kes on kliimamuutustest kõige haavatavamad. “Paljudel neist ei ole suutlikkust kliimamuutustest tingitud julgeolekuriskidega ise tegeleda ning vajavad seetõttu märkimisväärselt abi just rahvusvaheliselt kogukonnalt,” lisas riigipea.
Miljoneid inimesi panevad tõesti liikuma looduskatastroofid, kuid need pole seotud niivõrd kliimamuutuste kuivõrd riikide ühiskondliku olukorraga. Nii näiteks tõstatas ÜRO sel nädalal suuremat sorti abi andmise kahele sõdivale maale, Jeemenile ja Afganistanile.
Mõlemas riigis käib aastakümneid kodusõda koos välismaise sekkumisega ning põud ja nälg on suuresti tingitud sellest, et pidevate tapatalgute tõttu on takerdunud niisutussüsteemide korrastamine, taastamine ja rajamine, sõja tingimustes toimuv põllumajandus on ekstensiivne ja hävitab loodust, tuues kaasa ka kliimamuutused. Sama kehtib terve Aafrika kohta.
Alles tõid kliimahüsteerikud kliimamuutuste näiteks suure põua Austraalias, mille kurvaks sümboliks said söestunud koaalad teeäärtes. Paraku pole Austraaliast mingit väljarännet. Saksamaa kannatas tänavu ohvriterohkete üleujutuste all ja Ameerikat räsivad tornaadod, mida peetakse samuti kliimamuutuste tulemuseks. Kas Euroopast ja USA-st hakkavad inimesed lahkuma? Ei, sest nad on suutelised kliimakatastroofide tulemustega hakkama saada. Vastupidi, neisse maadesse tormavad need, kes oma kodumaal hakkama ei saa.
See näitab ilmselgelt, et Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas tekkinud kliimamuutuste taga on vale majandamine, ühiskondade nõrkus, mis põhjustab sotsiaalpoliitilisi vapustusi kuni kodusõdadeni, ja kui need riigid ennast kätte võtaks, saaksid nad ka põudadest jagu. Kui Aafrika aina sõdib ja sõdib, siis ei suuda ta ka vajalikku infrastruktuuri rajada.
Meedia kirjutab sellest, kuidas Guatemalast lahkuvad farmerid, sest kliimamuutused olevat seal põllumajanduse laostanud. Nad lähevad läbi Mehhiko Texasesse ja tahavad USA-s uut elu alustada. Sinna tormavad ka haitilased, kellel on oma riik juba 1804. aastast, kuid kes ei saa sellega kuidagi hakkama. Kas USA jääb siis kliimamuutustest puutumata? Praegu suudab see riik veel migrante vastu võtta, sest on majanduslikult võimas, aga kauaks? Tuleb ju toita üha uusi migrante ja samas lasta käiku kliimameetmed, mis on majandusi tapvad.
Praeguses olukorras, kus Euroopa Liit ja USA tegelevad kliimaenesepiitsutamisega ning kohandavad oma majandusi ülikallite kliimapiirangutega, hakkab neilgi jääma vähem ressursse sotsiaalseteks meetmeteks sisserännanutele, seda enam, et majanduslikus konkurentsi ootab neid allajäämine Hiinale, Indiale, Venemaale ja teistele muu maailma tugevamatele majandustele, kes ennast kliimahüsteeriaga ei koorma (Hiina toodab jätkuvalt elektrit kivisöest ja ehitab uusi jaamu juurde).
Laias laastus pole massimigratsioon tingitud sedavõrd kliimamuutustest, kuivõrd Kolmanda maailma kliimavaenulikest majandamisviisidest ning pidevast omavahel sõdimisest, migrante vastuvõttev Lääs aga kägistab oma majandused hüsteeriliste kliimameetmetega. Kokkuvõetuna süvendab see nii tegelikku kliimamuutust kui ka inimkonna vaesumist.