25.11.2019
Sõnadeta. Pilt on illustratiivne.
Seda, et Delfi ja Eesti Päevaleht rikuvad pidevalt head ajakirjandustava, pole ammu mingi üllatus, nüüd sai nende väljaannete ebaeetiline tegutsemine järjekordselt kinnitust, kui Pressinõukogu Eesti Päevalehe ja Delfi artikli hukka mõistis.
Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis esitatud fakte, et osa Objektiivi rahastusest tuleb suurannetajatelt, kes soovivad varju jääda. Pressinõukogu hinnangul on see oletus. Sellest tulenevalt on ka loo pealkiri spekulatiivne.
Nimelt teatas Pressinõukogu, et arutades SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimehe Varro Vooglaiu kaebust Eesti Päevalehes ja Delfis 24. septembril ilmunud artikli „Objektiivi rahastus sõltub varju jäävatest suurannetajatest“ peale ja Õhtulehes samal päeval ilmunud refereeringu „Rikkam kui paistab? Varro Vooglaiu portaali sissetulekuid katab saladuseloor“ peale, tegi kaks otsust. Eesti Päevalehe artikkel räägib portaali Objektiiv sissetulekuallikatest, mis on lehe väitel hägusad.
Sama teemat käsitles ka Õhtuleht, kui refereeris Eesti Päevalehe/Delfi uudist. Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid kaebas Pressinõukogule, et väide annetuste kohta on vale. Kaebaja märkis, et tegelikult pöördutakse lugejate poole ligi kümme korda aastas, et paluda erinevateks projektideks raha. Lisaks on sihtasutusel püsiannetajad.
UU