Uss oma saba ei hammusta, hunt hunti ei murra – neid rahvalikke ütlusi võib kasutada pressinõukogu kohta, kes lähtub otsustes sageli oma ideoloogilisest arusaamast.
Pressinõukogu arutas Varro Vooglaiu kaebust Eesti Ekspressis ilmunud religiooniteemalise artikli peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.
Artikkel pealkirjaga “Kaks katoliiklust: kas Varro Vooglaid on ketser?” ilmus 5. veebruaril. Lugu räägib veebis avaldatud saatest, milles Varro Vooglaid kirjeldab oma elu katoliiklasena.
Varro Vooglaid kaebas pressinõukogule, et artiklis esitatakse tema kui katoliiklase kohta tõsine avalik süüdistus, et tema puhul võib olla tegu ketseriga.
Küsimuse võiks esitada hoopis teisiti – miks oli ateistliku väljaande ateistlikul ajakirjanikul üldse vaja sellist lugu üllitada? Mis ekspertiis tema religiooni osas üldse on? Kas ta teeks sama analüüsi ka näiteks Philippe Jourdani puhul?
Ka siin on vastus juba teada – liberaalsele ajakirjandusele jäävad traditsioonilist peret kaitsvad Varro Vooglaid ja SAPTK sedavõrd ette, et laskutakse ka kõige madalamate võteteni. Varro Vooglaiu jaoks pole see esimene kord, kus ajakirjanduslik pööbel teda labaselt mõnitab.
Seesama meediagrupp, kes oma ametit määrib, oli esimene, kes nõudis riigilt raha – et saaks traditsioonide kaitsjaid mõnitada.