Priit Tali: ikka ja jälle ja taas need uuringud…

“Üks müstilisemaid nähtusi on minu jaoks viimastel aastatel endiselt need parteide reitingute uuringud. Küll tahaks täpselt teada, kuidas neid teostatakse ja küll tahaks juttu puhuda vastanutega.

Hüva, olen igati valmis uskuma, et sotse toetab niipalju ja oravaid naapalju. Aktsepteerin igati arvamuste paljusust ja tunnustan täiesti ka minu omast totaalselt erinevaid eelistusi.

Aga nädalast-nädalasse, kuust-kuusse toimuvad MUUTUSED reitingutes on täiesti arusaamatud.

Võib-olla olen ma liiga enesekeskne, aga kui mõtlen kasvõi möödunud paarile aastale, siis minu arvamus ühestki parteist ei ole kriipsuvõrragi muutunud. Jälgin küll poliitilisi toimetamisi praktiliselt igapäevaselt, kuid ei ole leidnud ühtegi põhjust oma sümpaatiaid-antipaatiaid ümber kujundada.

Vaadates (uskudes?) neid uuringutulemusi tuleb aga tõdeda, et meil on hulk inimesi, kes IGA NÄDAL oma eelistust muudavad. Ma ei oska sellele mitte mingit loogilist põhjendust leida.

Mis võiks mind ennast sundida täna eelistama Reformi, nädala pärast Keski, veel nädala pärast sotse, veel nädala pärast taas Reformi ja nii üha edasi? Ei kujuta ette!

See oleks kuidagi arusaadav, kui iga nädal toimuks midagi tõeliselt põrutavat, mõni partei teeks mingi eriti progressiivse teo või mõni partei näitaks end eriti nõmedast küljest. Seda aga ei ole. Kõik erakonnad ajavad praktiliselt muutmatul kujul oma joont ning ei tee oma ideoloogias mingeid iganädalasi hüppeid ühe või teise äärmuse suunas.

Kui ma olin poole aasta eest (näiteks) EKRE pooldaja, mis müstiline ja tabamatu tegur võiks panna mind täna kinkima oma poolehoidu E200-le või sotsidele? No ei ole sellist tegurit!

Või kui ma mõne kuu eest toetasin oravaid, miks ma neid täna enam sallima ei peaks?

Kui kellegi mõttemaailm on selline, et talle on südamelähedane sotside neomarksism, miks ometi ta siis mingil hetkel SDE toetamisest loobub? Või vastupidi – kui sotside eesmärgid on talle vastumeelsed, miks ta äkitselt neid toetab?

Kas arvestatav hulk inimesi meie ümber on tõesti püsivas meeltesegaduses? Või teevad osad vastajatest lihtsalt pulli?

Kui mõni partei näiteks saab uue juhi, siis on mõistetav populaarsuse järsk tõus (või langus). Või kui toimub mingi muu põhimõttelist laadi sündmus, mis näitab erakonda uues valguses, on samuti arusaadav toetuse muutus.

Kui aga midagi sellist ei ole, toimub ammu tuttav ja harjumuspärane mudamaadlus, siis igasuguse loogika kohaselt peaks ka reitingudiagramm püsima praktiliselt muutumatuna. OK, mingi 0,5% võbelus statistilise veana võib mõistetav olla. Aga selline tants üles-alla, nagu meie mõlemad suuremad uuringutiimid iganädalaselt presenteerivad – no see lihtsalt ei ole inimloomust arvestades usutav.

Minu isiklik tutvusringkond loomulikult ei anna välja mingi uuringu valimi mõõtu, kuid ma ei tea mitte ühtegi, kes oma poliitilist eelistust muudaks iga nädala järel. Jah, on neid, kes mõne aasta eest eelistasid oravaid, nüüd aga kahesajalisi. Või on oma toetuse kandnud Isamaalt üle EKRELE.

Kuid nad ei tee selliseid „ülehüppeid“ iga nädal ning edasi ja tagasi. Selleks lihtsalt ei ole mingit põhjust.

Aga ometi sellise statistikaga meid igal nädalal kostitatakse.

Ennast korrates – küll tahaks täpselt teada, kuidas neid uuringuid teostatakse ja küll tahaks juttu puhuda vastanutega…

Priit Tali, kolumnist