24.12.2020
Jõulude aegu on meil aega mõelda, kuidas rahumeelsema ühiskonnana edasi minna. Pilt on illustratiivne.
“Kord üks, kord teine, kord kolmas kaaskodanik esineb avalikkuse ees avaldusega, mille mõte on, et „kas tõesti ei ole ühiskonnas põletavamaid ja olulisemaid probleeme, kui abielu teemadel jahumine“.
Küll räägitakse, te see on näpust imetud probleem. Küll kurdetakse rahva lõhestamise üle. Küll halatakse ressursside ja energia suunamise pärast mõttetusse teemasse.
Ja muidugi on süüdi ühiskonna konservatiivne osa, kes justkui lõhestab, raiskab ja keskendub asjalike tegevuste asemel prügile.
Pealiskaudselt vaadeldes see justkui nõnda ongi. Aga kas te olete ka vaevunud mõtlema, MIKS see tüütu konservatiivide kamp sellise pealtnäha ebaolulise teemaga tegeleb? Ja kuidas saaks selle lõpetada ning keskenduda aktuaalsematele, tähtsamatele asjadele?
Kujutlege hetkeks, et kõik võrdõiguslased, sotsialistid, liberaalid ja muud sallivuslased esineksid umbes sellise ühisavaldusega –
„Taotledes samaväärseid võimalusi kõigile ühiskonna liikmetele, tajume ja tunnistame, et mistahes õiguste andmine ning tagamine ei saa ega tohi toimuda kellegi teise võimaluste ja vajaduste arvelt ning kellegi teise väärtuste hävitamise kaudu. Tunnustame traditsioonilise abieluinstitutsiooni olulisust väga suure osa ühiskonna jaoks ning hoidume oma taotlustes ja tegevustes mistahes moel selle institutsiooni rikkumisest või kahjustamisest. Keskendume mistahes vähemuste seni puudulike võimaluste ja õiguste realiseerimisel sellistele teedele, mis ei moonuta ega hävita kellegi seniseid võimalusi, õigusi ja väärtusi.“
Eks seda võiks ka pikemalt ja detailsemalt sõnastada, kuid peamine oleks mõte – mistahes uute võimaluste loomine ei pea ilmtingimata (tegelikult ei pea üldse) toimuma eksisteerivate väärtuste hävitamise kaudu. Ning kinnitus, et seda ei üritata teha!
Üks selline siiras ja avalik deklaratsioon – ja kogu teema oleks laualt maas!
Mis põhjus või vajadus saaks pärast seda „kaabudel“ veel olla tegeleda referendumite või muu sarnase pudi-padiga? Kogu see „pudi-padi“ ei ole ju mitte midagi muud, kui lihtsalt enesekaitse, loogiline vastureaktsioon avalikule ja otse sõnastatud rünnakule abielu vastu. Samal hetkel, mil lõpeb rünnak, lõpeb ka kaitse. Ning elu saab minna edasi oluliselt rahulikumalt ja jätkusuutlikumalt.
Kes ja kuidas siis ühiskonda lõhestab? Mõelgem sellest rahulikul jõuluajal ja alustagem peale pühi sallivalt, mitte „sallivalt“.
Priit Tali, kolumnist