Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Priit Tali: miks on meie hariduselus asjad tagurpidi?

-
05.01.2024
Kui streigi ajal koolid lahti jätta, oleks see streigimurdmine.
© UU

Endiselt ma ei saa aru, mis inimesed töötavad haridusministeeriumis. Kuidas liigub nende mõttekäik? Kas nad üldse ei suhestu reaalse eluga? Kas nad tõepoolest ei mõista eesootava streigi olemust ja põhjuseid?

„Koolid peavad olema streigi ajal avatud,“ on HTM-i konkreetne seisukoht. Viidatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, mille järgi on igal õpilasel õigus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.

„Streik ei tohi kahjustada laste õigust haridusele.“

Kas halastamatu statistika või sügavalt koolielu tundvate inimeste lood ikka veel ei ole viinud asjaomaseid ametnikke loogiliste ja objektiivsete järeldusteni?

Just nimelt laste õigus haridusele ongi see, mida õpetajad kaitsta tahavad, kasutades lõpuks viimase õlekõrrena streigivormi.

Mis kahjustab laste õigust haridusele rohkem? Kas see, kui nädal, kaks nädalat, kaks kuud õppetööd ei toimu? Või see, kui klassi ees on iga aastaga üha vähem kvalifitseeritud õpetajaid ning needki toimetavad ülekurnatusest nagu robotid? Ning selline olukord eksisteerib IGA PÄEV ning läheb järjepidevalt hullemaks.

Mis on olulisem – kas mingi füüsilise isiku olemasolu klassi ees tunniplaanis ettenähtud aegadel või see, mida too isik reaalselt oskab, suudab ja teeb?

Kui HTM-i jaoks on ainutähtis kontakttundide toimumise statistika, siis on ju kindlasti igas külas-alevis mitu pensionäri, kes on nõus miinimumpalga eest iga päev viis tundi kohalikus koolis klassi ees tukkuma. Paberil on kõik korras ning palgaraha kulub ka vähem.

HTM on veendunud, et ka streigi ajal „kool peab võimaldama õpilasele õpiülesannete täitmist ja õppes osalemist.“ Ja seda isegi juhul, kui konkreetse kooli KÕIK pedagoogid osalevad streigis. No krt, tulge maa peale ja mõtisklege pisut – kuidas see saaks võimalik olla!? Andke palun koolidirektorile TÄPNE juhis, kuidas toimida, kui koolis on näiteks 200 õpilast ja mitte ühtegi õpetajat.

„Kool peab tagama, et keegi õppe- ja kasvatustöö läbiviijatest oleks aktiivselt kättesaadav.“ Klassikuid tsiteerides – tule taevas appi! Kes-mis on see „kool“, kes PEAB seda tagama? Direktor? Ja mis siis tehakse direktoriga, kui ta seda EI TAGA lihtsal põhjusel, et tal ei ole kasutada mitte ühtegi „õppe- ja kasvatustöö läbiviijat“? Lastakse lahti? Leitakse uus, kes suudab olematu inimressursiga seda „tagada“?

Kui üldse keegi, siis just nimelt haridusministeeriumi töötajad peaksid aru saama, et laste õigust haridusele ei taga see, kui tund TOIMUB. Vaid see MIDA ja KELLE juhatusel tunnis tehakse.

Kui üldse keegi, siis just nimelt haridusministeeriumi töötajad peaksid olema ihu ja hingega õpetaja poolt ja poolel.

Miks on see vastupidi?

Priit Tali, õpetaja