20.08.2020
Tänu Mikk Pärnitsale on oodata roosade kleidikeste buumi. Pilt on illustratiivne.
„Viimastel päevadel on meedia ja rahva „lemmikuks“ olnud Mikk Pärnits. Iseenesest muidugi eemaletõukav tegelane, aga … mulle ta meeldib!
Miks meeldib?
Väga loogilisel põhjusel – ta ei keeruta, ei rüüta oma sihte ja ideid mingisse poliitkorrektsesse kasukasse, ei peida oma tegelikke mõtteid ja eesmärke.
Tema soovid on arusaadavad ja ühemõtteliselt lihtsad.
Perekonna institutsioon, kui ema-isa-laste kooslus, tuleb laiale peksta.
Vanem põlvkond tuleb putsi saata, soovitatavalt eutaneerida.
Laskumata mõtisklusse, mida ma neist sihtidest arvan, pean siiski lugu sellisest otsesest väljenduslaadist, mis on vaba demagoogiast ja silmakirjalikkusest. Ning oleksin äärmiselt rõõmus, kui selle võtaksid omaks ka kõik poliitikud.
Isegi rumalavõitu kaaskodanikel ei teki kõhklusi roosas kleidis noormehe hindamisel. Tema olemus ja tahtmised on niivõrd siirad ja haritust mittenõudvalt mõistetavad, et nende üle otsustamine ei vaja pingutust. Täiesti lõdva randmega saab temaga nõustuda või mitte nõustuda.
Kuulates suuremat osa meie poliitikutest, on aga olukord hoopis teine. Siirusest või läbipaistvusest on mõttetu rääkidagi. Et tajuda tegelikke eesmärke, peab kuulaja olema laia silmaringiga, haritud, hea inimesetundja, süvenemisvõimeline ja kriitiliselt analüütiline. Tegelikke sihte varjava demagoogia ning kaunikõlaliste sõnakonstruktsioonide vahelt on lihtsakoelisemal kodanikul keeruline, kui mitte üle jõu käiv läbi tungida.
Kui aga mõni meie (näiteks sotsist) poliitik kasutaks valimiskampaanias Pärnitsa ausat ja siirast väljenduslaadi ning maaliks oma loosungile – „Soovitan endiselt kõiki rahvuste ja rasside segamise eeliseid eitavaid eestlasi putsi saatma. Ärge laske neil iseseisvust hoida, saatke kohe putsi ära. Ära raiska end rahvusriigist hoolijatele, las surevad eest ära.“ – kas poleks siis olukord valimisõiguslikele kodanikele palju lihtsam?
Ei mingit kukla sügamist – et mida krdit ta nüüd ütles ja mida kavatseb?
Ei mingeid kõhklusi, ei mingit kahevahelolekut!
Lihtne, arusaadav, jätkusuutlik.
Ning peamine – keegi ei hääletaks nö ehku peale ja ei tunneks ennast hiljem kuidagi petetuna. On ju üpris tõenäoline, et nii mõnedki (tuhanded) hääled on siiani lihtsameelsete valijate poolt antud ilusate sõnade eest ning tegelikke eesmärke hoomamata.
Seega üleskutse meie poliitikutele – võtke eeskuju Mikk Pärnitsast! Veel parem – palgake ta oma kampaaniameistriks, sõnavõttude redigeerijaks, kõnede koostajaks. See oleks täielik win-win-olukord, ehk keegi ei kaotaks!
Head taastatud iseseisvuse päeva ning edu järgmistel valimistel!“
Priit Tali, kolumnist