17.01.2021
Praeguses olukorras avaldub eredalt inimeste tegelik taust ja mõttemaailm.
“Riigikokku läks perekonnaseaduse muudatuse eelnõu. Muidugi on see rõõmustav mitmetele liikumistele ja organisatsioonidele. Igati mõistetav.
Ärkas ka SALK ja Tarmo Jüristo kirjutas muuhulgas:
„Meie plaan on mõistagi aidata kaasa sellele, et tänane segane seis lõpuks lahenduse leiaks — olgu see siis kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise näol või kooselu määratlemisega perekonnaseaduses abielu kõrval. Loomulikult ei tee me saladust sellestki, et lõpuks on meie eesmärgiks ikkagi abieluvõrdsus.“
Mis on sellise eesmärgi põhjus? Miks selle poole püüeldakse? Igal tegevusel on ju ometi mingi ajend, mingi motiiv.
Kui hetkel menetluses olev seadusemuudatus realiseerub ning perekonnaseaduses tehakse vastavad korrektuurid, siis langeb ju täiel määral ära igasugune õiguste võrdsuse teema. Samasoolised kooselupaarid saavad abielupaaridega täiesti samaväärsed võimalused ja õigused. Miks on veel vaja võitlust jätkata ja minna siiski abielu kallale?
Kes vähegi on viitsinud sellesse temaatikasse süveneda, see on ammu mõistnud, et eriti sügavat vajadust selliseks võitluseks pole olnudki. Samasooliste paaride igasugune ahistamine on praktikas ammuilma lõppenud. Mistahes reaalselt vajalikud õigused ja võimalused on neil samuti tegelikkuses olemas olnud. Kui nüüd see kõik saab fikseeritud ka õigusaktidesse, siis kaob ka formaalne põhjus sellise mõttetu võitluse jätkamiseks. Miks ometi ei suudeta siis rahuneda ja seda jama lõpetada?
Kuivõrd mul pika ponnistuse peale ei õnnestunud kuidagi välja mõelda ega isegi konstrueerida mitte ainumast ratsionaalset ega isegi ebaratsionaalselt egoistlikku põhjendust, siis saab järeldus olla vaid üks.
Sellega seoses meenuvad paar anekdootlikku mõttekäiku.
Kõige puhtam, helgem ja isetum rõõm olevat kahjurõõm. Ei mingit egoismi! Sa ise ei saa mitte mingit kasu ega üleüldse mitte midagi. Lihtsalt tunned siirast rõõmu, et teisel halvasti läheb.
Või siis vana nali tüüpilisest eestlasest. Mida teeb tubli eestlane, kui näeb, et naabrimehe katus on ilusam kui tal endal? Ei, ta ei hakka oma katust kohendama, vaid paneb naabrile tule räästasse.
Üsna samalaadsed motiivid näivad juhtivat ka Jüristo (ja mitmete teiste) mõtteid ning tegevust.
Mitte midagi ei ole võimalik endale ja oma mõttekaaslastele juurde saada. Kõik on juba saavutatud. Abielu lõhkumise eesmärk on lihtsalt näidata koht kätte ja teha haiget traditsioonilist perekonda ja abielu austavatele ning oluliseks pidavatele inimestele. Kümnetele tuhandetele kaasmaalastele!
On ammu teada ja üpris loomulik (kuigi mitte aktsepteeritav), et ühiskonnas on jõude, kelle siht on teistelt midagi ära võtta, et endale rohkem saaks. Selle „kuldnäide“ on oravate 500 euro taotlus.
Nüüd aga peame taluma ka neid, kes ihkavad teistelt ära võtta lihtsalt selleks, et teistel oleks vähem, et teistel oleks halvem.
Justkui murdvaras öös, keda ei ajenda mitte kasuahnus, vaid kadedus, et teistel on midagi head ja ilusat. Selle vahega, et tegutsetakse päevavalgel ja avalikult.“
Priit Tali, kolumnist