09.08.2020
Mõtlevale inimesele on kõik lihtsam, ka uuringutes orienteerumine. Pilt on illustratiivne.
“Kui Juhanilt täna küsitakse, kes erakondadest talle kõige sümpaatsem on, siis … mine tea, keda ta pakub. Äkki meeldivad talle E200 seisukohad ja sõnavõtud, ning pakub neid. Või Isamaa. Või äkki hoopis sotsid.
Kui aga on reaalne valimistepäev ja võtame eelduseks, et Juhan on ka mõtlemisvõimeline kodanik, siis astuvad mängu pisut sügavamat laadi kaalutlused.
Iganädalastele küsitlustele vastab Juhan (ja tuhanded teisedki) ilmselt suhteliselt pealiskaudselt ja emotsioonipõhiselt – kes on värskelt mingi põneva artikliga maha saanud, kelle kohta on mingi sopp üles kaevatud, kes on mingi laheda/nõmeda teoga hakkama saanud …
Eks on ju reaalsus, et aeg-ajalt ütleb mõni ebameeldiv tegelinski ka paar huvitavat ja mõistlikku sõna. Ja vastupidi – mõni sümpaatne avalik tegelane võib vahel ämbrit kolistada. Seega liigub ka uuringutele vastajate, Juhanite, poolehoid hetketunnetele tuginedes üles ja alla, vasakule ja paremale. Seda enam, et Juhan ju teab, et nädala Top 10 ei ole üheski mõttes millekski siduv ja mingeid praktilisi tagajärgi sel ei ole. Järelikult ei ole ka põhjust sellesse hirmsasti süveneda.
Tegelike valimistega on lood aga teistsugused. Selle päeva „küsitlusel“ ON tagajärg, suisa mitmeks aastaks. Seetõttu ei lase ka Juhan selle otsuse tegemiseks ennast eksitada viimaste nädalate või kuude sõnavõttudest, ämbritest, luukeredest, sopast ja õnnestumistest. Selle otsuse jaoks võtab Juhan aega, meenutab viimaseid AASTAID, püüab eristada kuulujutte tegelikest pattudest, analüüsib, võrdleb, kõrvutab jne. Tuletan meelde, et Juhan on ju mõtlemisvõimeline kodanik.
Eriti mõtlemisvõimeline ja pragmaatiline Juhan võib isegi püüda kalkuleerida, kas tema lemmikul üldse on lootust valimiskünnist ületada. Ja kui see ei tundu tõenäoline, võib Juhan anda oma toetuse nö „teisele valikule“, et tema hääl kaotsi ei läheks. Juhan võib küll hingelt ja vaimult roheline olla, kuna aga Zuzu partei saamine parlamenti on suhteliselt ulmeline stsenaarium, siis ei hakka Juhan oma hääle maha viskamisega riskima.
Küllap on muidki tegureid, mida arutada ja millega arvestada enne, kui teha otsus, mis tõesti loeb. Nädala Topi valimisel võib Juhan mõnikord isegi pulli teha, reaalsete rahvaesindajate valimist võtab Juhan aga tõsiselt.
Niisiis, kui taas kordame eeldust, et Juhan on mõtlemisvõimeline kodanik, siis on üsna tõenäoline, et järgmiste õigete valimiste tulemus ei meenuta kuigivõrd jooksvaid arvamusküsitlusi. Täiesti võib juhtuda, et Reform võtab parlamendis 48 kohta. Või siis 9.
PS. Mõtlemisvõimetud kodanikud on muidugi omaette ja ennustamatu teema.
Priit Tali, kolumnist