19.05.2025
Koroona ajal läks vaktsineerimisteavitus käest ära ja see tekitas teatud umbusu kaitsesüstimiste vastu.
BNS vahendab Terviseameti kurtmist, et laste hõlmatus vaktsineerimisega on langenud kriitilise tasemeni ning tõenäosus ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ning puhangute tekkeks on koolivaheaegade saabudes suur.
Kahtlemata on vaktsineerimine ülioluline, aga üldjuhul on selliste uudiste puhul rõhk sellel, et lapsevanemad on liiga hooletud ja ükskõiksed ning aktiivsemad “ebateaduste” vastu võitlejad süüdistavad hoiakutes ka vaktsiiniskeptikuid. Samas ei taheta vaadata, mida on meditsiin ise teinud või tegemata jätnud.
Juba enne koroonapandeemiat oli meditsiinil raskusi laste vaktsineerimise korraldamisega, sest tollal levisid jutud lastehalvatuse vastaste kaitsesüstimiste seotusest laste autismiga. Kes tollal seda diskussiooni jälgis, märkas, et meditsiini poolt väideti: “Seoseid kaitsesüstimise ja autismi vahel pole leitud.” Selleks, et umbusk hajuks, olnuks vaja kindlat teadmist: “Seoseid kaitsesüstimise ja autismi vahel EI OLE.” Asi jäi tollal õhku.
Koroonapandeemia ajal jäi taas õhku küsimus, et kas terve organismiga lapsi ja noori ikka on vaja sundida vaipsüstimisele. Tulid ka kindlad juhtumid, kus “õla alla pannud” noorte spordimeeste tervis ütles otse spordiväljakul üles. Covidi ajal toimunu on endiselt väga rangete müüride taga varjus ja küsimuste esitajad tembeldatakse “uhhuudeks”, andes põhjuse arvata, et vastuseid anda ei taheta.
BNS lisab: “Terviseameti andmetel on 2024. aasta seisuga immuniseerimiskava järgsed vaktsineerimised (difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu) tehtud kaheaastastest lastest 83 protsendil ja kolmeaastastest lastest 80 protsentil, seitsmeaastastest on nende haiguste vastu vaktsineeritud 63 protsenti ja kaheksa-aastastest 78 protsenti.”
Nagu näha, on haigusi, mille vastu tuleb lapsi vaktsineerida, omajagu. Paratamatult tekib küsimus, et kui palju saab inimestesse “võõrsõdalasi” sisse pumbata, et need võitleksid immuunsussüsteemi asemel haigustega? Kui meie laste üldtervis muutub üha nõrgemaks ja ilmub üha enam uusi allergiad ja haigusi, siis kas see pole mitte sellest, et me ei austa enam inimeste loomulikku immuunsussüsteemi võimet meid aidata?
See arvamus pole suunatud vaktsineerimise vastu, kuid ühiskond ootab meditsiinilt rohkem selgitusi, mitte jollerlikke vastusüüdistusi. Muuhulgas peab just teaduslik meditsiin andma kindlaid, mitte poolikuid vastuseid, see on nende kohustus, mitte skeptikud ei pea oma kahtlusi põhjendama.
Nõukogude ajal oli teadus väga autoriteetne, selles kahtlemine ei tulnud kõne allagi. Kaasaegses liberaalses maalmas on inimestel tohutult individuaalseid vabadusi ja nad kasutavad neid ka oma kõhkluste-kahtluste esitamiseks. Kahjuks pole meditsiin siiani suutnud rajada endale avalikkusega suhtlemiseks sellist vormi, mis hoiaks nende autoriteeti ning samal ajal annaks ammendavaid vastuseid tekkivatele küsimustele. Selle asemel eelistatakse skeptikuid “jollerlikult” sildistada ning antakse kahtlustele vaid tuld juurde. Tegelikult ei suuda meditsiin siiani inimestega piisavalt hästi suhelda.
Uued Uudised