30.12.2022
Just riigiprokuratuur valib sageli, mida menetleda ja mida mitte.
Prokuratuur andis neljapäeval ringkonnakohtusse Tartu maakohtu otsuse, mis mõistis Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi õigeks ega lugenud tasuta saadud juukselõikust altkäemaksuks, kirjutab Tartu Postimees.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius kinnitas, et tõepoolest soovib prokuratuur maakohtu otsust edasi kaevata ning ringkonnakohtult taotletakse esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist.
Edasikaebamist kinnitas ka Lember ise oma sotsiaalmeediakontol. “Sain just info, et prokuratuur on otsustanud minu suurejoonelise kaasusega jätkata ehk rahva raha pōleb selles jaburuses edasi ning mina pean veel lõplikku otsust ootama,” seisis postituses. “Ja palju huvitavam küsimus on ikka – miks? Kus on selle kaasuse puhul mōistlik menetlus ja kus on motivatsiooni alge selle jätkamiseks?”
Lemberi sõnul oli maakohtu tehtud otsus põhjalik ja ühene. “Sellest pole võimalik tervemõistuslikult aru saada,” nentis Lember. “Nüüdseks on selge see, et üheksa eurosest juukselõikusest saab üheksa aastat vältav kohtuasi.”
Kuigi endine abilinnapea nimetas kogu seda protsessi jaburduseks, nentis Lember, et oleks ime, kui apellatsioon oleks tulemata jäänud.
Oma sotsiaalmeedias tehtud postituses viitab Lember korduvalt vajalikele muudatustele kriminaalmenetluste läbiviimisel. “Kohtueelsel menetlusel peab olema ajaline piir, minu puhul kestis kogu see jama viis aastat, kuni üldse süüdistuseni jõuti,” selgitas ta.
Lemberi sõnul puudub Eestis kaks olulist asja, milleks on tema arvates süütuse presumptsioonist lähtumine ja menetlusökonoomika. Ka on endise poliitiku sõnul murettekitav see, et prokuratuuripoolset vastutus Eestis ei ole, isegi siis, kui süüdistuses esitatakse valeandmeid.
Tartu maakohus mõistis 14. detsembril endise Tartu abilinnapea Kajar Lemberi õigeks, keda prokuratuur süüdistas suures ulatuses toimingupiirangute rikkumises ja altkäemaksu võtmises. (BNS)