01.03.2024
Swedbank
Prokuratuur lõpetas Swedbanki suhtes rahapesu kahtlusega alustatud kriminaalmenetluse, kuna rahapesu kahtluse kohta ei ole võimalik täiendavaid tõendeid koguda.
Keskkriminaalpolitsei kontrollis kriminaalmenetluses kahe kliendigrupiga seotud asjaolusid, mille puhul oli kahtlus, et Swedbankis võidi pesta Ukrainas ja Venemaal toimunud kuriteost pärit raha. Kuna Ukraina õiguskaitseasutused kinnitasid menetluse käigus, et seal toimunud kuriteost pärit raha Eestisse ei jõudnud, siis jätkus kriminaalmenetlus seoses Venemaal toimunud väidetavast kelmusest pärinenud rahaga.
Nimelt viidi Venemaa õiguskaitseasutuste hinnangul 2011.-2014. aastal Venemaalt ebaseaduslikult välja 4 miljardit rubla väidetavast kelmusest saadud raha, mis liikus seejärel läbi Swedbank Eesti pangakontode. Toonases vääringus oli see 81 miljonit eurot.
Riigi peaprokuröri Andres Parmase sõnul tuvastas keskkriminaalpolitsei rikkumisi, mille tõttu esitas keskkriminaalpolitsei Swedbanki juhtivtöötajatele, kliendihaldurile ja Swedbank AS-le kahtlustuse rahapesus. “See seisnes selle, et Swedbank varjas läbi oma juhtivtöötajate ühe kliendigrupi tegelikku kasusaajat,” rääkis Parmas. Peaprokuröri sõnul lubas Swedbank kelmusega saadud rahaga kliendil tehinguid teha, mis polnud lubatud ei toonaste ega praeguste rahapesu reeglitega.
Pärast uurimist jõudis asi prokuratuuri ning kaitsjad said kogutud tõenditega tutvuda. “Meie jaoks muutus olukord ootamatult kaitsjate taotluste lahendamisel. Nimelt esitas üks kaitsja pärast materjalidega tutvumist rahvusvahelise auditi, mille alusel seati kahtluse alla Venemaal toimunud eelkuritegu. Auditist ilmnes, et kelmusega tekitatud kahju ei eksisteerinud. Tegemist olid aktsiate müügiga seotud tehinguga, kus Venemaal hinnati aktsia hind ülepaisutatuks, kuid auditi hinnangul ülepaisutamist ei olnud,” lausus Parmas.
Riigiprokurör Sigrid Nurmi sõnul puudutas Venemaa juhtum Vene endist ministrit Mihhail Abõzovit, kes on Venemaal ka hiljuti süüdimõistetud. „Lihtsustatult seisnes kelmus selles, et Abõzov omas mitmes Venemaa energiaettevõttes enamusosalust ja korraldas nende äriühingute osaluse müügi 186 miljoni rubla eest endaga seotud äriühingule. Seeläbi kahjustati väikeaktsionäride huvi. Seejärel liideti äriühingule mitmeid osasid ning äriühing müüdi hiljem uuesti Venemaale tagasi, kuid juba nelja miljardi rubla eest. Müük toimus hetkel, kui Abõzov oli ministri staatuses,” ütles Nurm. Venemaa hindas, et ettevõtte väärtus ei olnud vahepealsel ajal niipalju tõusnud ning müügi käigus varjati, et tegelik kasusaaja on Abõzov.
Peaprokurör Andres Parmase sõnul oleks asja edasiseks uurimiseks tulnud pöörduda Venemaale, kuid pärast Ukraina sõda pole Eesti prokuratuuril enam Venemaaga õigusalast koostööd. “Oleme täna olukorras, kus me oleme tõenditega tuvastanud Eestis toimunud rahapesule viitava tegevuse ja rikkumised Swedbankis, kuid meil ei ole piisavalt infot, et pidada eelkuriteo toimumist tõendatuks,” nentis peaprokurör. Nii ei ole aga võimalik süüdistust rahapesus esitada.
Riigiprokurör Sigrid Nurmi sõnul tuvastati Swedbankis mitmeid rahapesuvastaste nõuete rikkumisi. “Saan näitena tuua juhtumeid, et ülekandeid tehti summades, mis ületasid dokumentides näidatud summasid miljoneid. Ehk lepingus olid väiksemad mahud, kui pank tegelikult üle kanda lubas. Ülekandeid tehti ka aasta pärast lepingute lõppemist ja kontodele, mis ei olnud lepingutes välja toodud,” lausus Nurm.
„Tõendid viitasid, et pank on läbi oma juhtivtöötajate ja kliendihalduri varjanud teadlikult 74 kõrge riskiga kliendi tegelikku kasusaajat, lubanud teostada väidetavast eelkuriteost pärit rahaga korduvaid pangasiseseid raharinge varjamaks raha tegelikku päritolu, lubanud saadud raha konverteerida muudesse valuutadesse ning kanda erinevatesse jurisdiktsioonidesse ilma korrektsete alusdokumentideta ning esitanud korrespondentpankadele ja Rahapesu Andmebüroole infot, mis on olnud eksitav. Sisuliselt võimaldasid puudujäägid uurimise all olnud panga klientidel luua pangasisestes ülekannetes raharinge, mille eesmärk oli raha kihistada, et selle päritolu oleks keerulisem tuvastada,“ ütles Nurm.
Nurmi sõnul küsis kliendihaldur oma juhilt kannete tegemiseks ka luba, mille ta sai paar minutit pärast e-kirja saatmist. Prokuratuuri teatel tuvastati uurimise käigus, et Swedbanki rahapesuvastasest süsteemist oli võimalik kustutada kandeid nii, et logifaile maha ei jäänud. Tuvastati, et selliseid kustutamisi on ka tehtud.
Prokuratuuri väitel teadis Swedbank, et kirjeldatud kliendigrupi oli Venemaal riikliku taustaga isik, siis Swedbanki kliendihalduri ja Swedbanki juhtide omavaheline vaikiv kokkulepe oli, et nad aktsepteerivad varisikutest tegelike kasusaajaid. Prokuratuur väitel oli Swedbankil teadmine, et kirjeldatud kliendigrupi tegelik kasusaaja oli Mihhail Abõzov, kuid rahapesu andmebüürole esitati valeinfot ja Abõzov jäeti mainimata.
„Kuigi kriminaalasja ei ole võimalik kohtusse saata, õnnestus põhjalikus menetluses pangas toimunu välja selgitada. Uuritud ajal oli üldine rahapesuriskide teadlikkus praegusest oluliselt madalam, kuid sellele vaatamata oleks pank pidanud rahapesuvastaseid nõudeid järgima korrektselt. Koostöös politsei, finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebürooga tehtud töö andis prokuratuurile põhjaliku ülevaate nii panga rikkumistest kui ka sellest, kuidas pank sel perioodil rahapesuvastast töökorraldust tõhustas. Näiteks oli rahapesu tõkestamise ametnikke 2016. aastal pangas 7, kuid 2019. aastaks oli neid juba 74,“ lisas riigiprokurör Sigrid Nurm.
Vaatamata rahapesu ennetamise puudujääkidele ja rikkumistele Swedbankis, ei moodusta ainuüksi rahapesu tõkestamise nõuete rikkumine Eesti õigussüsteemis kuritegu. Sel ajal kehtinud rahapesu tõkestamise seaduse järgi tuleb rahapesu kuriteokoosseisu puhul tõendada nii eelkuriteo toimumine, raha pärinemine eelkuriteost kui ka rahapesu eesmärgil rahaga tehtud toimingud. Kui mõni neist elementidest ei ole piisavalt tõendatud, siis ei saa seaduse järgi teha etteheidet rahapesus. Seetõttu lõpetas riigiprokuratuur kriminaalmenetluse.
Kui enne 2014. aastat oli kuriteona karistatav ka nn institutsionaalne rahapesu ehk rahapesukahtlusest rahapesu andmebüroole teatamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, siis see tegu 2015. aastal jõustunud karistusseadustiku muudatusega dekriminaliseeriti. Selline kuriteokoosseis võiks prokuratuuri hinnangul hõlbustada sarnaste kaasuste lahendamist tulevikus.
Allikas: BNS