17.05.2021
Siin sünnivad ja saavad kosutust impeeriumimõtted.
Hiljuti järjekordselt toimunud 9. mai jõudemonstratsiooni puhul jättis Eesti meedia tähelepanuta ühe olulise sõnumi – sellel üritusel kasvatatakse peale uut põlvkonda okupante. See päev ei tähenda enam ka pelgalt langenute mälestamist, vaid see on nostalgiast kantud impeeriumimeelsete jõudemonstratsioon.
Nimelt on “surematu polgu” üritusel palju lapsi, mõned lausa pisikesed, kes on surutud Punaarmee mundrisse – juba lapsest saati käib ajupesu, sest sõjaveteranid ju lahkuvad üha enam igavikuteedele ja keegi peab vene kogukonda ju kaevikutes hoidma.
Peale laste olid kohal ka Punaarmee vormis noored naised, kes kõike seda korraldasid. Ju siis kuskil tehakse jätkuvalt selliseid mundreid või tuuakse neid Eestisse, sest siit ilmselt koolieelikutele punaarmeelase riietust ei leia.
“Langenute leinamise asemel on venelased välja tulnud hoopis teistsuguse loosungiga: „Võime korrata!“ Just selle nimel topitaksegi lapsi sõdurimundrisse, et vormida neist impeeriumisoldateid-vallutajaid. Seda kõike tehakse meie endi silme all. Ja kui otsustati keelata sel päeval mundrikandmine, siis poleks pidanud alustama mitte Eesti sõdurpoistest, vaid hoopis sellest seltskonnast, kes häbitult ja mõnuga eestlastele näkku sülitab,” kirjutab sotsiaalmeedias tuntud blogija Roosa Udu. “Ma ei süüdista lapsi, nemad on vaid mängukannid täiskasvanute inetutes mängudest. Ainult et… ühel päeval kasvavad needki põngerjad suureks, aga pärit on nad oma lapsepõlvest, mis täidetud impeeriumimeelsusega.”
Blogija lisab: “Ei oska ette kujutada, mis toimub nende lapsevanemate peades, kes riietasid oma võsukese okupantmudilaseks – nii veidralt kui see ka ei kõla. Kas näevad isa ja ema temas tulevast vabastajat, kes eestlastelt nende iseseisvuse võtab, või lausa kättemaksjat kõigi alanduste eest, mida suurrahva esindajad peavad väikeriigis elades tundma? Võib arvata, et selleks ajaks, kui too põngerjas ükskord kooli jõuab, on tema sõjalis-patriootiline häälestatus juba paigas. Eesti patriooti temast vaevalt enam saab.”
“Mõelgem või tosin aastat tagasi pronkssõduri ümber toimunule – ka seal sündis konflikt otsekui eimillestki. Lihtsalt Vene saatkond oli hakanud paar aastat enne seda korraldama Tõnismäel kummalisi 9. mai üritusi, millele algul ei osatud tähelepanu pöörata. Aru saadi alles siis, kui kired olid juba lahvatanud. Teiste sõnadega – liiga hilja. /…/ Pole raske mõista, et 9. mai üha grotesksemaks muutuvad rituaalid kujutavad endast soodsat kasvupinnast nendele, kes viibutavad kogu maailma suunas rusikat ja ähvardavad: „Võime korrata!“” hoiatab Roosa Udu.
Eestis aga lasevad nii Kaja Kallase valitsus üheskoos kui ka haridusministeerium lapsi vene lapsi okupantideks riietada ja kasvatada ning kaitseministeerium keelab Punaarmee vormis inimesi Eesti Kaitseväe mundrite nägemisega häirida.
