07.10.2021
Massimigratsioon on Euroopal ammu üle pea kasvanud, iga migrant teeb seda, mida heaks arvab. Rändlejad Calais`is.
Kui migrandid on jõudnud Põhja-Prantsusmaale ning üritavad seal telkides elades leida võimaluse ebaseaduslikult Suurbritanniasse jõudmiseks, siis on tegu paljukordsete seadusrikkujate, mitte õnnetute inimestega.
Vasakliberaalid on täielikult hävitanud Euroopa seadusruumi, kus migrant peaks varjupaigataotluse andma EL-i riigis, kuhu ta esmalt saabus – aga juba kord inimkaubitsejatele maksnud Calais`i migrandid tormavad läbi terve Euroopa Liidu La Manche`i väina äärde, et sealt lahkudes taas inimkaubitsejaid nuumata.
BNS vahendab: Prantsuse politsei tekitab Calais sadamalinnas migrantidele kannatusi, kiusates neid telkide mahavõtmisega ja sundides tänavail ekslema, leidis Human Rights Watchi (HRW) raport neljapäeval. 75-leheküljeline raport annab ülevaate meetoditest, mida võimud kasutavad, et hoida ära migrantide koondumist Calais ümbruses.
Tegelikult peaks Prantsusmaa nad kõik vanglatesse suunama – telklinnakutes elamine selle nimel, et leida hea moment ebaseaduslikuks edasirändeks kurjategijate abiga, ei ole mingilgi moel õige. Prantsusmaa oleks (niigi on) äbarik riik, kui ta migrantide koondumist ei takistaks.
Viis aastat tagasi lammutati seal kurikuulus migrandilaager “Džungel”, kus peatus kõrgajal kuni 10 000 inimest. Calais on olnud aastaid migrantide kogunemispunkt, kust üritatakse liikuda üle La Manche’i väina edasi Suurbritanniasse.
HRW järgi lammutab politsei süstemaatiliselt metsadesse, tühermaadele või sildade alla püstitatud telke ja konfiskeerib migrantide vara. Samuti heidutatakse migrante abistavaid vabaühendusi.
Vabaühenduste hinnangul on praegu Prantsuse rannikul Calais lähedal 1500 kuni 2000 migranti, aga kohalike võimud hindavad nende arvukust vaid 500-le.
Eelmisel nädalal andis siseminister Gerald Darmanin korralduse 400 migrandiga laagri väljasaatmiseks Calais haigla lähedalt, viidates tervise- ja turvalisusnõuetele. Sel puhul paigutati migrandid ajutistesse ulualustesse, kuid sageli jäävad nad laagrikoha lammutamise järel lihtsalt tänavaile hulkuma ja ööbimiskohta otsima.
Tõenäoliselt ei soovi migrandid ise võimude silma alla jääda, sest siis tekib oht, et ülevedaja leidmisel võivad politsei ja piirivalve seda takistada – metsikult elamine on eeldus selleks, et suudetakse varjatult paadiga lahkuda.
Prantsuse rannikuvalve statistika järgi on selle aasta esimese kaheksa kuuga üritanud La Manche’i väina ületada 15 400 inimest, mida on 50 protsendi võrra rohkem, kui oli kogu 2020. aasta jooksul.
Calais`is, demokraatliku Lääne-Euroopa riigi südames viibivad migrandid ei ole kuidagi hädalised, vaid nad on seadusrikkujad, kes ei kavatse isegi mitte Euroopa Liitu jääda. Prantsusmaal pole mingit moraalset alust kritiseerida Valgevenet, kui nende territooriumi kasutatakse samasuguseks mujale suunatud migratsiooniks, vabaühendusi aga võib julgelt pidada inimkaubanduse kaasosalisteks. (AFP-BNS-UU)