Pseudoinimõiguslased suruvad tööandjatele peale ideoloogilist “mitmekesisust”

Hea tööõhkkond on vajalik igas ettevõttes, kuid läänemaailmas surutakse ettevõtjatele paraku peale ideoloogilist tööjõu- ja -hõivepoliitikat, mis põhineb mitte kompetentsusel, vaid “vähemuste kaasatusel”. Tegu on paraku väga agressiivse survega, mistõttu lähevad ettevõtjad sageli sellega kaasa, vältimaks vasakaktivistide poolt põhjustatavaid ebameeldivusi – liberaalse Lääne ettevõtlusruum on juba pikemat aega mõjutatud rohkem ideoloogiast kui turu- ja äriseadustest.

BNS vahendab: “Tööandja brändingu agentuuri Instar tehtud tudengite tööootuste ja tööandja maine uuringust selgub, et võrdset kohtlemist väärtustavad tööandjad on töötajate silmis üha atraktiivsemad –  atraktiivseks peetakse tööandjat, kes teadlikult mitmekesisuse ja kaasatuse teemadega tegeleb.

Inimõiguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Helen Talalaev märgib, et tööandja märgis “Austame erinevusi” on tunnustus ja ühtlasi arenguvõimalus kõigile Eesti tööandjatele, kes väärtustavad mitmekesisust ja pingutavad kaasava töökeskkonna loomise nimel. Talalaev rõhutas, et sellel aastal on erilise tähelepanu all soolise palgalõhe mõõtmine ja vähendamine, diskrimineerimiskaebuste menetlemise ja teavitamise süsteem, samuti mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna tegevuste eesmärgistamine ja tulemuste mõõtmine.”

Eesti Inimõiguste Keskus on paraku pseudoinimõiguslaste organisatsioon, kes tegeleb mitte sedavõrd peamiste inimõigustega (õigus elule, toidule, peavarjule, arstiabile, turvalisusele, haridusele jne), kuivõrd nn uusinimõigustega, mille taha on peitunud marginaalsete gruppide nüüd inimõigusteks peetavad kapriisid nõrkused ja pahed, samuti “vähemuste” õigustega – neile pole tähtis mitte inimestele elementaarsete vajaduste ja õiguste tagamine, vaid ideoloogia elluviimine.

Uudisest on selgelt näha, mis neile esmatähtis on – abstraktse soolise palgalõhe mõõtmine ja vähendamine, diskrimineerimiskaebuste menetlemise ja teavitamise süsteem, samuti mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna tegevuste eesmärgistamine ja tulemuste mõõtmine – kõik puha asendustegevus ja endale sihtmärkide otsimine, ka sealt, kus tegelikult pole miski valesti.

Ettevõtetes on normaalne töökeskkond väga oluline, aga “mõõdikud” on nüüdseks teised – töötingimuste asemel loeb see, kas gei või soomuutja tunneb ennast hästi, kuigi tööõhkkonnas, kus peab kiiresti börsiseisud läbi analüüsima, pole vähimatki tähtsust sellel, kas töötaja läheb õhtul voodisse samast soost või vastassoost partneriga. Aga see on tehtud primaarseks.

See, et ettevõtjad taoliste asjadega siiski ühinevad ja majandusreeglid enda kahjuks tahaplaanile lükkavad, on Läänes tekitatud võitlevate uusmarksistide poolt, kellel on piisavalt hoobasid, et hakata ettevõtjaid laostama, kui nad ideoloogiatele ei allu, ja nood nõustuvadki kodurahu nimel, võttes ülihea IT-mehe asemel tööle pigem keskpärase gei, sest too on “õige” ning lisaks saab kirja “mitmekesisuse” linnukese.

Muidugi on osa ettevõtjatest selle ideoloogilise mänguga teadlikult kaasa läinud ja nad on selle endale kasulikuks teinud (näiteks Bolt Eestis, kes kasutab ära riigivõimu migratsioonilembuse, oma igipõlise idufrima-staatuse jne), kuid nad saavad kasu asjadest, mis pole seotud turumajanduslike ettevõtlusreeglitega.

Lõppkokkuvõttes on see kõik väga võlts, kui marksistlikes ülikoolides ideoloogilise ajupesu saanud noored töötajad asuvad büroos tõõle ja hindavalt esmalt seda, kas nende kõrval töötav kolleeg saab kanda homovärvides õlakotti, mitte aga seda, kas pärast aktiivset tegevust börsil saab inimene juba töö juures lõõgastuda ning siis järgmiseks päevaks aktiivselt välja puhata.

Muidugi ongi kogu see “mitmekesisus” ennekõike nn valgekraede ehk bürootöötajate rida, sinikraesid ehk lihttöölisi võetakse tööle ka lihtsalt kahe töökäe pärast.

Uued Uudised