“Puhas energeetika” on tekitamas katastroofilist jäätmeprobleemi

See ei ole lihtsalt prügihunnik – see on roheenergia jäätmete õudustulevik, mis on peidetud prügimägedesse.

Miljonid päikesepaneelid on jõudmas kasutamise lõpptsüklisse, kuid maailm on saabuvaks mürgiseks laviiniks täiesti ette valmistamata. Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur ennustab 2050. aastaks tekkivat kuni 78 miljonit tonni päikeseenergiajäätmeid. Kuhu see kõik viib?

Tööstus uhkustab, et päikesepaneelid on 95% taaskasutatavad. Tehniliselt jah – sest need on klaasist, alumiiniumist ja vasest. Kuid majandus trumpab alati füüsika üle.

Austraalias ja USA-s maksab ühe paneeli korrektne lahtivõtmine ja materjalide eraldamine taaskasutamiseks umbes 20 kuni 28 dollarit, kuid prügilasse viskamine maksab vaid umbes 4 dollarit.

Kuna puudub rahaline stiimul, läheb kuni 90% kasutuselt kõrvaldatud paneelidest otse prügilate maapinnale.

Iga päikesepaneel on tööstuslik “võileib”, mis on täis raskeid polümeere. Väärtusliku hõbeda ja kõrge puhtusastmega räni mikroskoopiliste koguste eeraldamiseks on vaja energiamahukat keemilist ja termilist küpsetamist.

Kui päikesepaneelid purustatakse või jäetakse tervetena prügilatesse lagunema, võivad raskemetallid nagu plii ja kaadmium lekkida ümbritsevasse pinnasesse ja põhjavette, muutes “puhta energia” mitme põlvkonna jaoks ohtlike jäätmete probleemiks.

See kriis läheneb kiiremini, kui mudelid ennustasid. Kuna päikeseelemendid lagunevad ja kaotavad efektiivsuse ning turule jõuavad uuemad ja odavamad paneelid, siis vahetavad tarbijad ja päikesefarmid päikesepaneelid uute vastu välja vähemalt kümmekond aastat varem, kui eeldati. See täidab prügilad silmapilkselt, sest utiliseerimine on lapsekingades ning majanduslikult ülikulukas. Sama toimub ka tuuleenergeetikas, eriti hädas ollakse kahjulikest ühenditest tulvil tuulikulabadega.

Seega on “puhtast energiast” tekkiv saaste pärale jõudnud oodatust varem, ajal, kus tehnoloogiaid utiliseerimiseks peaaegu pole ja mis on, on ülikallis – nii on tulemas tohutud tuuleparkide ja päikesefarmide prügiprobleemid.

Allikas: Canadian Thinkers