27.04.2018
Rahuvalvajad Malis
The Guardian kirjutab ÜRO-le tuginedes sellest, kuidas Euroopat ähvardab uus põgenikelaine Aafrika Sahelist ehk Sahara-tagusest, ning kuidas Islamiriik sellele hoogu juurde annab.
ÜRO Maailma Toiduprogrammi ametnik ja Lõuna-Carolina endine vabariiklaste kuberner David Beasley viitab andmetele, mille kohaselt kolivad Süürias ja Iraagis hätta sattunud ISIS-e pühasõdalased jõudsasti Saheli maadesse, et koostöös sealsete äärmusrühmitustega panna näljahädas aafriklased Euroopa poole liikuma. Ta toonitab, et Euroopa vajab uut strateegiat äärmuslaste vastu Saheli piirkonnas, kuna need kasutavad toidupuudust nii endale uute võitlejate värbamiseks kui ka rändekriisi süvendamiseks.
Beasley viitabki islamiäärmuslaste värbamisstrateegiale. “Ma olen rääkinud inimestega ja mitte ainult Süüriast, ning naised räägivad: “Mu mees ei tahtnud ISIS-ega liituda, aga meil ei olnud toitu ja seega ka valikut.”
“Minu kommentaar eurooplastele on järgmine — kui te arvate, et teil oli probleem massiimmigratsiooniga sellisest 20 miljoni inimesega riigist nagu Süüria, siis oodake ainult, kuni destabiliseeritakse 500 miljoni elanikuga Saheli regioon. See on koht, kus Euroopa ja rahvusvaheline üldsus peavad üles ärkama,” rääkis David Beasley, täpsustades, et muster on sama, mis Süürias, kuid nüüd suunavad islamistid protsesse juba teadlikult. “Islamiriik teeb koostööd Boko Harami ja al-Qaida äärmuslastega, et jagada territooriumi ja ressursse ning jätkata sissetungi ja destabiliseerimist, lootuses algatada võimas rahvastikuränne, tungimaks Euroopasse ja tekitamaks seal kaost,” kirjeldab ta.
Neli aastat kestnud sõjas on ISIS-e väed surutud Iraagi piiri äärde Eufrati jõe orgu Süüria idaosas, kus on umbes 2200 äärmusvõitlejat. Paljud üritavad pääseda Euroopasse, kus on välja kujunenud suured, sisemiselt suletud moslemikogukonnad, ja kus neil on võimalik ennast varjata, valmistudes samas uuteks veretöödeks. Lisaks Saheli näljahäda ärakasutamisele hoiatab Beasley ka Süürias puhkeda võiva katastroofi eest, kus 5,6 miljonit põgenikku üritavad elus püsida.
Prantsusmaa eestvedamisel on Saheli piirkonnas algatatud sõjaline operatsioon Barkhane, milles osaleb ka eelseisvast suvest saati ka 50-meheline Eesti kaitseväelaste üksus. See määratusuur piirkond, endine Prantsusmaa koloniaalala, kuhu jäävad ka Niger, Mauritaania, Tšaad, Burkina Faso, Lõuna-Sudaan ja mitmed teised riigid, on saanud suureks vastuolude paigaks, kus põrkuvad kokku tuareegide sõltumatusesoov, prantslaste tahe kontrollida rikkalikke maavaramaardlaid, vastuolud kõrberahvaste ja neegritest põlluharijate vahel — kõik see annab vabamad käed tegutsemiseks ka islamistidele.
Rändetee Mustast Aafrikast Euroopasse on siiski märgatavalt raskem kui Lähis-Idast, sest Vahemereni jõudmiseks tuleb läbida ka suur, kuum ja veetu Sahara kõrb. Inimõiguslased on juba ammugi rääkinud sellest, et tõenäoliselt on ka tänaseks päevaks Saharas surnud sadu ja tuhandeid põgenikke, kuid see on jäänud avalikkusele märkamatuks. Ilmselt on ka inimkaubitsejatel neid raske läbi suure liivaala vedada ja kaotused on rängad, ametlikult immigrante päästma, nagu seda Vahemerel tehakse, ei söösta ilmselt siiski keegi, kuigi ka selliseid soove on väljendatud. Sõjategevus Sahelis võib rännet isegi takistada, sest väljarändealad jäävad näiteks Malis lahingupiirkondadest lõuna poole.