30.11.2020
Malis käib tõsine sõda. Prantsuse ründekopter Gaos.
Pühasõdalased ründasid esmaspäeval Mali põhjaosa kolmes linnas üheaegselt sõjaväebaase, kus baseeruvad rahvusvahelised väed, teatasid kohalikud elanikud ja ÜRO ametiisik. Kuigi Eesti üksus asub Gaos, mis sattus pühasõdalaste rünnaku alla, pole Eesti kaitseministeerium olukorda kommenteerinud. 2019. aasta juulis said Gaos viga kuus Eesti kaitseväelast.
Tundmatuks jääda soovinud ÜRO ametiisik kinnitas rünnakuid kolmes linnas ning ütles, et hommikul tabasid Kidalis asuvat baasi raketid ning samaaegselt toimusid rünnakud ka Gaos ja Menakas. Selline koordineeritud rünnak rahvusvahelistele vägedele on harvaesinev.
Mali sõjaväeallika sõnul inimohvreid ei olnud, küll aga tekitasid rünnakud materiaalset kahju. Kidalis oli baasi poolt, kus asuvad ÜRO rahuväed ja Prantsusmaa operatsioonis Barkhane osalevad üksused, kuulda üle kümne plahvatuse.
Baasi julgeolekutöötaja sõnul sõitis koidu eel enne raketi- ja kuulipildujatule algust ümber laagri salk mootorrattureid.
Mali on silmitsi islamimässulistega, kes algul kinnitasid kanda riigi põhjaosas, aga nüüdseks on levinud ka Mali keskossa ja sealt edasi Burkina Fasosse ning Nigerisse.
Prantsusmaa rahukaitsejõududel on Saheli piirkonnas umbes 5000 sõjaväelast, kes osalevad džihadistide vastases operatsioonis Barkhane, lisaks on Malis 1000 ÜRO rahuvalvajat.
Lisaks sellele on Euroopa kohal Takuba sihtüksusega, mis nõustab ja toetab Mali vägesid.
“Terroristid üritasid Gaos, Menakas ja Kidalis ebaõnnestunult koordineeritud rünnakut Barkhane, ÜRO rahuvalvajate ja Euroopa üksuse Takuba baasidele,” kinnitas rahvusvaheliste jõudude sõjaväeametnik. “Olukord on kontrolli all.”
Takuba peaksid tähendama ka eestlasi. Postimees, 16. juuli 2020: Eesti erioperatsioonide väejuhatuse kaitseväelaste üksus alustas sel nädalal teenistust Malis operatsioonil Takuba.
Suur osa Mali territooriumist on väljaspool valitsuse kontrolli. Riigis on tapetud tuhandeid sõdureid ja tsiviilisikuid ning sajad tuhanded on oma kodudest põgenenud. Sageli õhutavad võitlust etnilised pinged.
Eesti saatmisel Malisse rõhutati, et see aitab ära hoida massimigratsiooni Euroopasse ja inimkaubandust, need nähtused aga on vaid teravnenud. Lisaks pole Malis ka pärast sel aastal toimunud sõjaväelist riigipööret seaduslikku valitsust. (AFP-BNS-UU)