17.05.2022
Punamonument Rakveres
Muinsuskaitseamet lükkab ümber viimasel ajal levima hakanud väärinfo, justkui oleksid avalikes kohtades asuvad punamonumendid mälestistena kaitse all, mis omakorda takistab nende teisaldamist.
Ameti peadirektori kohusetäitja Linda Lainvoo rõhutas Postimehele, et Eestis on ajaloomälestistena kaitse all sõjahauad, aga mitte nende juures olevad monumendid. Kaitsealuseid sõjahaudu on Eestis 217. „Ühishaudadel olevad monumendid ei ole eraldi riikliku kaitse all, aga need on hauatähised. Neist on kunstimälestistena riigi kaitse all kolm Eesti autorite loodud kõrge kunstiväärtusega objekti,“ rääkis Lainvoo.
Seoses Ukraina sõjaga on päevakorda tõusnud silma riivavate punamonumentide teisaldamine ning see on täiesti teostatav ka juhul, kui monument asub matmispaigal.
„Ebasobivas asukohas asuva sõjahaua ümbermatmist reguleerib sõjahaudade kaitse seadus. Sõjahaua ümbermatmise ja matmiskohta tähistava hauatähise ümberpaigaldamise küsimuses peab kohalik omavalitsus kujundama oma seisukoha. Sõjahauale ebasobiva asukoha kindlaks tegemiseks ja sõjahaua ümbermatmiseks saab kohalik omavalitsus pöörduda vastava taotlusega kaitseministeeriumi poole,“ selgitas Lainvoo.
Kui linna- või vallavalitsus leiab, et sõjahaud asub selleks sobimatus kohas, siis tuleb pöörduda sõjahaudade komisjoni poole, et komisjon hindaks haua asukoha sobivust või mittesobivust