30.09.2022
Vladimir Putin
Venemaa president Vladimir Putin väitis täna, et Venemaa ei püüa taaselustada Nõukogude Liitu, “kuna ei vaja seda enam”.
Putin ütles Kremlis nelja Ukraina ala annekteerimise tseremoonial, et Moskva ei kavatse pidada kõnelusi isehakanud Donetski ja Luhanski vabariigi ning Vene vägede hõivatud Hersoni ja Zaporižžja alade nukuvõimude “langetatud otsuse” üle ühineda Venemaaga, see olevat tema sõnul lõplik.
Putin kutsus Ukraina võime lõpetama viivitamatult vaenutegevuse ning naasma läbirääkimiste lauda.
Vene autoritaarne riigipea väitis, et nagu pärast revolutsiooni olevat kuluaarides joonistatud liiduvabariikide piirid, nõnda olevat ka Nõukogude Liidu viimased juhid “rahva tahte vastaselt” riigi lagundanud.
“Pandi inimesed lihtsalt fakti ette. Pean võimalikuks, et nad ei saanud isegi päris täpselt aru, mida nad teevad,” rääkis Putin ning tõdes: “Nõukogude Liitu pole olemas, minevikku tagasi ei saa. Ja Venemaa täna seda enam ka ei vaja, me ei püüdle selle poole.”
Ta väitis libareferendumitele viidates, et annekteeritud alade inimesed peavad end kultuuri, usu, traditsioonide, keele järgi Venemaa osaks ja soovivad naasta oma “ajaloolisele isamaale”.
Ta süüdistas ka 1991. aasta Białowieża leppe allkirjastajaid, kelle Nõukogude Liidu lammutamise kokkulepe olevat lõhestanud rahva ühtsuse ja viinud rahvusliku katastroofini.
Luhanski oblastis, mis piirneb Venemaaga kolmest küljest, oli enne sõja algust 2,1 miljonit peamiselt vene keelt kõnelevat elanikku. Ukraina võimude hinnangul kontrollisid Vene väed libareferendumi toimumise ajal kõige enam ehk umbes 98 protsenti Luhanski oblastist.
Donetski oblastis oli enne sõja algust 4,1 miljonit elanikku. Enne Venemaa täiemõõdulise sissetungi algust tänavu 24. veebruaril kontrollisid Moskva-meelsed jõud oblastist pisut alla poole. Praegu hindab Kiiev, et Venemaa kontrollib umbes kahte kolmandikku Donetski oblastist, kuhu kuulub ka kevadel jõhkralt rünnatud sadamalinn Mariupol.
Zaporižžja oblastis oli enne sõda 1,6 miljonit elanikku ning seal asub Euroopa suurim tuumaelektrijaam. Nagu Donetski oblast, ulatub ka Zaporižžja ala kuni Musta mereni.
Venemaa annekteeritud aladest on Zaporižžja oblastis Vene vägede kontrolli all kõige vähem territooriumi ehk 63 protsenti. Oblasti pealinn Zaporižžja on ukrainlaste käes, kuid venelased kontrollivad peamist sadamalinna Berdjanskit.
Kõige läänepoolsem on Hersoni oblast, kus enne sõja algust elas umbes miljon inimest. Läbi Hersoni oblasti jõuab Musta merre Dnepri jõgi, samuti on see ala väravaks 2014. aastal Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaarele.
Ukrainlaste vastupealetung augustis sundis Vene armeed vägesid Hersoni ümber paigutama, mis avas võimaluse Ukraina veelgi edukamaks pealetungiks Harkivi suunal. Ukraina võimude hinnangul kontrollib Venemaa praegu 83 protsenti Hersoni oblasti territooriumist.
Lääneriigid on anneksiooni üksmeelselt hukka mõistnud ega tunnista referendumeid, kus sageli tuli hääletada Vene sõdurite püssitorude ees.
Euroopa Liidu liidrid lubasid reedel, et ei tunnusta mitte kunagi nelja Ukraina oblasti annekteerimist Venemaa koosseisu, süüdistades Moskvat rahvusvahelise julgeoleku ohustamises.
BNS