25.02.2022
Keskerakond ei kavatse ennast putinismist tõsiselt puhastada. Pilt on illustratiivne.
Eesti erakondade poliitikud on küll kutsunud rahvuslikule ühtsusele, kuid see ei tohi varjutada teadmist, et Eestis on jõud, kes seda ühtsust kindlasti edasi lõhuvad.
Kui Riigikogu võttis vastu avalduse Ukraina toetuseks, keeldusid kümme keskerakondlikku poliitikut sellele alla kirjutamast. Eesti parlamendis on inimesi, kes avalikult Venemaad toetavad ja Ukrainat süüdistavad – just nagu 1991. aasta Ülemnõukogu, kus eestikeelsed saadikud hääletasid iseseisvuse poolt, venekeelsed vastu. Sel korral on kümne poliitiku seas ka eestlasi.
On üks partei, kes ei saa kuidagi hakkama oma koostöölepinguga Ühtse Venemaaga – küll teatavad, et see ei kehti, küll suruvad sahtli tagumisse nurka, küll teatavad, see on vanapaber – aga lõplikult siiski ei tühista.
Endiselt on tugev see Kersti Kaljulaidi ja Jüri Ratase algatatud “meie inimeste” poliitika, kus “omadeks” (lausa eestlasteks) tunnistatakse kõik, sõltumata rahvusest, maailmavaatest, kodakondsusest ja neid osatada ei tohtivat – ja selle varjus õitsevad need, kelle Facebooki pilte kaunistavad täna Vene lipud, vastusena eestlaste Ukraina lippudele.
Eesti ühiskond siiski tegutseb – telekomifirmad lõpetavad Vene kanalite edastamise ja kaubandusketid kuulutavad boikoti Vene toiduainetele, aga poliitikamaastikul pigistatakse endiselt silmad kinni selle ees, et meil on endiselt suur kogukond inimesi, kes hoiavad rusikat taskus ja ootavad Putini signaali. Ja nad saavad erinevates meediakanalites ka vihaeetrit.
Keskerakonnal oleks ammu aeg sisemiselt puhastuda, aga ilmselt seda ei tulegi, sest Stalnuhhini vaim on selles ülitugev – eesti keel hästi suus, aga mõte suurvenelik.
Martin Helme ütles Vabariigi aastapäeval, et Venemaa Ukraina-agressiooni ajaks sõlmitav poliitilise rahu kokkulepe saab tugineda ainult Eesti rahvusriigi kaitsmise eesmärgile. Viienda kolonniga keegi sellist lepet sõlmida ei tohiks.
UU