Pooletoobiste valitsus on taas näidanud oma tõelist nägu. Erihoolekande valdkond palus riigieelarvest järgmiseks neljaks aastaks 200 miljonit eurot, et luua uusi töökohti ja tõsta kehvasti tasustatud töötajate palka. Valitsus viskas lauale 37 miljonit – ja seegi mitte ainult erihoolekandele, vaid tervele sotsiaal- ja tervisevaldkonnale. Tegemist on näruse almusega sisulise toetuse asemel.
Puuetega inimesed ja nende pered on ammu aru saanud, et neile raha ei jätku. Valitsusel on olulisemad asjad – India mürsud, Ukraina abistamine lõpliku võiduni, maailma päästmine kliimakatastroofist ning võõrtööliste ja õnneotsijate massiline toetamine. Kõik ei mahu marjamaale.
Samal ajal on sotsiaalministeerium heldekäeline globalistliku ideoloogia edendaja. Riigikontroll on juba Tanel Kiige ministriajal (2020–2022) Sotsiaalministeeriumi rahajagamist kritiseerinud. Sel perioodil suunati „võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja inimõiguste“ valdkonda 18–22 miljonit eurot, millest hinnanguliselt 5–6 miljonit eurot läks otse või kaudselt homo-, LKGB+ ja feministlike MTÜde projektidele.
Riigikontroll leidis, et raha anti ilma selgete kriteeriumite ja tulemuslikkuse hindamiseta. Samal ajal jäi erihoolekanne krooniliselt alarahastatuks. 2026. aasta eelarves on see number veelgi suurem – hinnanguliselt 55–62 miljonit eurot otseste ja kaudsete toetuste kaudu.
Kui arvestada kõiki projektitoetusi, partnerlusi ja tegevustoetusi (sh tervisevaldkonna MTÜd), jõuab number üle 70 miljoni euro aastas. Nagu näeme, raha on, aga…
Homode, feministide ja teiste ideoloogiliste projektide leivalt raha maha võtmise asemel kärbitakse hädalistele mõeldud raha. Bürokraatia ja mõttetute programmide asemel tuleb raha suunata sinna, kus inimesed tegelikult kannatavad.
Tagajärjed on julmad: järjekorrad erihoolekande kohtadele venivad, lähedased põlevad läbi, sageli kaotavad nad vaimse tervise, paljud puuetega inimesed jäävad ilma väärilise hoolduseta. Elavalt mädanevate inimeste kohta oleme ajakirjandusest lugenud. See on riiklik hoolimatus.
Virelejatele soovitame rõõmu tunda Rail Baltica lööktöövõitudest, riigifirmade miljonipidudest, mürsugängsterite ilukõnedest ja feminismi võidukäigust. Prioriteedid on paigas. Ja prioriteeditegijatel läheb hästi, isegi väga hästi.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 29.09.2026